Saturday, October 25, 2014

Olla veel laps ja lipata lompides, asjade olemust kogeda kompides, aus olla - aususest midagi teadmata, laulda südamest - ridagi seadmata!



Mõnikord on Marian mu peale kade. Kade selle peale, et ma meeldin inimestele. Ka neile, kellele ma algul ei meeldi. Et mul on nii palju sõpru, kes minust hoolivad. Et millest see küll tuleb. Teate, ma ise ka imestan selle üle.  Ja eile kohe päriselt mõtlesin ma jälle, millega ma küll sellised inimesed enda ümber ära olen teeninud?

Kunagi olin ma ka ise kade. Kade ühe inimese peale, kes oli enda ettevõttesse saanud tööle maailma kõige ägedamad töötajad. Nad olid nagu väike perekond. Enam ma ei ole kade. Eile sain ma aru, et hoopis meie ettevõttes töötavad maailma kõige ägedamad inimesed. Nad ongi osake minu ja Mareki ja Britt Ida perekonnast.

Kuna mul seekord jääb sõnadest puudu, et öelda, mida ma öelda tahaks, siis ma ei ütlegi rohkem midagi. Pildid annavad edasi killukese eilsetest emotsioonidest. Mul on lihtsalt nii hea meel, et nii palju toredaid inimesi olemas on. MEIE inimesi;)  Aitäh eilse meeleoluka päeva eest!






























                                                  Piltide eest ikka kniks Efkale. Ja Aidile.
 Mimi Disaini "tädidele" ka ekstra aitäh vahva üllatuse eest!

No comments:

Post a Comment