“Sometimes I wonder whether the world is being run by smart people who are putting us on or by imbeciles who really mean it"

Telekanarkomaan nagu ma olen, satun ma vaatama igasugu saateid, isegi liiga palju, rohkem kui kasulik oleks. Nii ka täna õhtul. Telekast tuli saade, kus kolm tütarlast pidid esitama turundusplaani, kuidas kunstnikerdustega puulusikaid paremini müüa. Kaks neist tegid ettekande oma ideedega, kolmas neist aga hiilgas SWOT-analüüsiga ja rääkis kui suured on ta kogemused ja teadmised turunduse vallas. Kammoon, SWOT-analüüsi õpetatakse suhtekorralduse tudengitele esimeses loengus! Okei, oletame, et ta oligi äsja koolipingist tulnud. Kuigi ma kahtlen, võttes arvesse tema "kogemusi ja teadmisi".
Aga tööandja, kes selle peale ütleb, et preili X paistis silma "oma väga laialdaste teadmistega turunduse vallas" tekitab küll küsimusi. Et siis...töövestlusel oleks taibukas hiilata kõikvõimalike teoreetiliste teadmistega? Teised kaks tõid välja ideed, et puulusikaid paremini potensiaalsele kliendile tutvustada, aga kõige targem neist tundus tööandjale SWOT-analüüsi tundev neiu? Ma saan väga hästi aru, et see analüüs on väga oluline osa turundusest, aga kas viieminutilise ettekande juures on see kõige olulisem? Siis pole ju ime, et paljudel kõrgetel ametikohtadel on äsja koolipingist tulnud tuupurid, kel päriseluga puudub igasugune kontakt.
Nüüd ma usun ka seda, et keskkooli lõpukirjandis saavad kõrged hinded need, kes võimalikult palju tsitaate kasutavad. Siiani ma seda ei uskunud, sest kuidas saaks päheõpitud tsitaadid (mida vahet pole mis teemasse topitakse, sest peab!) näidata minu tarkust. Aga vist saab?
(Mina sain lõpukirjandi eest 10st punktist 9, kasutades ühte tsitaati, kui sedagi. Oleks rohkem kasutanud, oleks võib-olla 10 punkti saanud? Et oleks lihtsalt hiilgamise pärast saanud praegu siia kirjutada, et sain kirjandi eest maksimumpunktid. Ja et tänu sellele sain ülikooli, kus mulle õpetati SWOT-analüüsi ja üldkeeleteadust.)