Seep sai tehtud. Nagu lapsemäng. Kuigi ka selle lihtsa tegevuse suutsin ma esimese hooga vussi ajada. St et mulle ei meeldinud ostetud seebivorm ja tahtsin midagi teistsugust. Niisiis leidsin ma ühe kena puukarbi ja seep sai sinna valatud. Üks seep basiiliku-porgandi ja teine magusa apelsini lõhnaga. Loomulikult ei tulnud ma selle pealegi, et seep tuleb hiljem sealt ka kuidagi välja saada. Ehk siis edasi kookisin ma lusikaga kivistunud seepi karbist välja ja alustasin protseduuri uuesti. Seekord olin ma targem ja vooderdasin karbi enne ära. Seep tuli ilus, aga nüüd lõhnavad kõik mu seebid basiiliku moodi (apelsinist pole lõhnagi, ja tegelikult basiilik ei lõhnanud ka päris basiiliku moodi). Igatahes eile tellisin uue koguse seebimassi. Võib-olla tõesti polegi ka kudumine kaugel:)
Loomingulisest tegevusest inspireerituna tuli mul tahtmine ka lõpuks ometi külalistetoa põrand ära tuunida. Aga ega ma siis tegelikult seda ise teha ei tahtnud - ma tahaks pigem kõrval kamandada ja õpetada. Niisiis tuli appi võtta kavalus. Janek andis mulle suurepärase võimaluse kihla vedada. Nimelt plaanis tema laupäeva õhtul kontserdile minna. Autoga! ja kaine püsida! No see oli küll kindla peale kihla vedamine! Ma tean ju küll! Vedasimegi kihla, et kaotaja teeb põranda korda. Kell kolm öösel silmad lahti tehes tuli mu suule kerge muie. Minu võit. Ma ju ütlesin, kindel kihlvedu. Kell viis hommikul pidin ma muige suult pühkima. Janek laekus koju täiesti selges olekus. Krt küll...kas tõesti pidin mina hakkama põrandat lihvima? Õnneks olime me kihla vedanud selle peale, et "kui ta tuleb öösel kainena koju", kell viis aga ei ole ju enam öö. Sellele ma rõhusingi ja kompromissina leppisime kokku, et teeme selle töö koos ära. Polegi ju ammu midagi koos teinud:) (Ma oleks siiski eelistanud, et tema oleks kihlveo kaotanud)
Ja mis Hugosse puutub, siis mulle tundub, et me tegeleks nagu narkomaani võõrutusraviga. Juba 23 päeva on Hugo kodus olnud. Jalutada saab kindlatel kellaaegadel, rihma otsas. (kusjuures tal on ilmtingimata vaja ka nädalavahetuste hommikuti nendest kellaaegadest kinni pidada.) Veider on küll suure aiaga majas elades koeraga jalutamas käia, aga mis meil üle jääb. Ei mingit võimalustki ära jooksmiseks. Ta vaatab küll sellise näoga, et no laske mind ometi lahti, ma ei lähe mitte kuhugi. Aga ma tean teda küll ja tema Oscari väärilist näitlemisoskust. Selle lõksu ma enam ei lange!
Ei ole üldse veider, kui ka aiaga koer taha käia sellest väljas nö uudiseid lugemas! Rahuldamist ei vaja üksnes liikumisvajadus, vaid just ennekõike uudistejanu ja enesest märgi mahajätmise vajadus .... Minu sakslane teab seda täpselt js saab ka, kuigi võimalus muidu lahtiselt umbes 3000 m2 aias ringi lipata, aga üksi ju ei viitsi .....:)))
ReplyDeleteKontsert? Kell viis hommikul? Kaine? Mis kontsert?
ReplyDeletePakun, et su mehel on armuke
ReplyDeleteoot, aga ma ei saa aru, mis seal imelikku on kui inimene kell viis hommikul peolt tuleb?
ReplyDeleteAnonüümsed teavad alati kõige paremini:)
ReplyDeleteMa ei oleks anonüümne, kui tunneksin arvutit jms paremini :$ (sain aru, et tuled Tartusse lähiajal, et ehk siis väike kiirkursus?). See, et pidu võib kell viis lõppeda, ei üllataks mind eriti, aga et kontsert - no siin ma julgen küll kahelda.
ReplyDeleteEga siis kontsert kell viis ei lõppenud:)Pidu lõppeski! (ja ärme unusta ca tunniajast kojusõitu...)
ReplyDeleteAga vahet pole, point ei olnud ju selles, vaid selles, et ma kihlveo kaotasin.
(Või siis alati võib ju sellest kõigest välja lugeda, et mu mehel on armuke - kuidas keegi tahab:))
Ok, ok, annan alla. Eks ta on jah nii, et igaüks loeb välja selle, kust endal king pigistab. Vist. Alati jääb muidugi ka lihtsalt kiusuvõimalus....
ReplyDeleteKiuspunnist anonüümik:D
ReplyDelete