Nüüd võib küll kuhugi suure punase risti teha, sest selle asemel, et mulle omaselt diivanil teleka ees vegeteerida, sattusin ma eile (peaaegu) vabatahtlikult trennisaali. Ja veel suurema punase risti võib teha selle eest, et ma julgen isegi väita, et mulle meeldis. Alguses tundus kõik nagu lapsemäng, nagu pikale veninud kehalise kasvatuse tund, aga pärast 1,5 tundi topispallide loopimist ja põlvetõstejooksu olin ma läbi nagu läti raha. Mida muud tõeliselt ebasportlikult inimeselt oodata oligi? Kui sõnaraamatust vaadata "mittesportlik" ja "lödi" tähendust, siis seal peaks kindlasti olema minu pilt. Praegu. Varsti võite mu pilti näha, kui otsite sõnaraamatust "raudkannika" ja "sixpacki" tähendust:D
Alles eile sain ma tegelikult aru, kui oluline on kasvõi keskkoolis kehaline kasvatus ja kui hullu vaeva õpetajad nägema pidid, et minusuguseid loodreid liikuma saada, kogu aeg oli ju üks ja teine ja kolmas tervisehäda kimbutamas:D Niisiis, 10 aastat pärast keskkooli lõppu pean ma ütlema: "Armas õpetaja Tiiu, mul on väga kahju, et ma kehalist kasvatust hinnata ei osanud!" (parem hilja kui mitte kunagi, eksju?)
Hommikul tundus mulle korraks, et riided on suureks jäänud ja sixpack paistab juba, raudkannikatest rääkimata. Üles ärgates sain aru, et see oli vaid ilus uni. Sixpacki asemel olid hoopis kanged käed-jalad, raudkannikatest asi valgusaastate kaugusel. Aga...kui ma suudan ära käia rohkem kui 2-3 trenni, nagu mulle kombeks on, sest siis hakkan ma tavaliselt igasugu vabandusi leidma, polegi see kõik ehk ulme? Suvel rannas vaatame. Võib-olla ei peagi ma enam istudes kõhtu sees hoidma;)
Kuid kõige parem selle asja juures oli, et öösel magasin ma NAGU NOTT. Kui vähe on heaks uneks tegelikult vaja, ma oleks pidanud teiste juttu juba varem uskuma.
see on kena muidugi, et Sul Orase ees süümekad on:) AGA no see kooli kehaline oli ikka jama küll, sealt ei tekkinud spordi vastu vähimatki huvi. Minul tekkis huvi paar aastat peale kooli lõpetamist, kui suuremad õudused juba unustatud olid:) Aga edu sixpacki saavutamisel;)
ReplyDeleteei noh, kas just nüüd süümekad, aga ma lihtsalt korraga mõistsin, et võib-olla polegi 20 puberteedist tüdruku liigutama panek nii lihtne ja et võib-olla polegi kehaline kasvatus välja mõeldud laste piinamiseks:D
ReplyDeleteSamas tõsi, korvpalli ei kannata ma küll aravatavasti just seepärast, et pidin miskeid viskeid oksendamiseni harjutama, et kasvõi "3" kätte saada:)
Ehk siis 10 aastat hiljem tahan öelda, et kehalise kasvatuse tunnid on (vist)täitsa ok nähtus. v.a see, et 60m aja peale jooksu normid olid samad sihvakatele ja sportlikele ning ülekaalus ja ebasportlikele. Täpselt sama kehtib ka laulmise ja kunstiõpetuse kohta. Miks kunstiõpetuse "3" rikub tunnistuse ära vaid selle pärast, et minu joonistatud koer meenutab õpetaja arvates küünlajalga. Või kui ma lihtsalt ei pea viisi?
Hmmm...kaldusin jälle kuidagi teemast kõrvale ja sattusin hoogu
minu arvates peaks olema ideaalne kehalise kasvatuse tund umbes selline, et tutvustatakse lastele erinevaid alasid ja võimalusi... mitte ei kapata tundide viisi ümber koolimaja ja ei sunnita palli viskama mingi kindla kauguseni. Iseenesest meil ju koolis olid võimalused suht head, neid lihtsalt ei kasutatud. Kõigile ei saagi korvpall või rahvastepall või jooksmine meeldida, mõnele meeldib ujumina ja mõni teeb hea meelega hoopis zumbat, ta tuleb selleni lihtsalt juhatada:)
ReplyDeleteJp, olen päri, et kui kehalise kasvatuse tunnid sellised oleks, oleks spordihuvilisi noori ehk palju rohkem. Võib-olla oleks isegi vähem niisama mõttetut hängimist?
ReplyDelete