Ideaalne sünnipäev Kirsiaias

Sünnipäeva puhul otsustas emme nädalavahetusel kõige pealt oma tütred shoppama vedada (kus kinke tegi ema, mitte tütred - ideaalne sünnipäev kas pole), siis sugulased-sõbrad teatrisse tirida ja pärast seda Ussipessa "aftekale" kutsuda, mis oli kõige emmelikum pidu üldse (ristsõna lahendamine, filosofeerimine "elulistel" teemadel, veidike sarkasmi, musta huumorit ja tsipake veini. Teemast veidike kõrvale kaldudes leidsin ma tänu onupojale uue hetke lemmikveini - Tinpot Hut. OIVALINE!)
Aga...mitte sellest ideaalsest pereringis peetud sünnipäevast ei tahtnud ma rääkida. Isegi mitte järgmisel päeval Monika ja onu Indreku juures peetud söögiorgiast (Monika on HULL toiduvõlur), mille käigus õhtu edenedes meie peakestes hakkas küpsema üks huvitav plaan, millest ma ofkoors ei räägi, et keegi ei saaks seda mõtet ära varastada. Ja et poleks piinlik, kui sellest midagi välja ei tule:))
Ma tahtsin rääkida (kaas)ajatust Tšehhovist ja "Kirsiaiast". Ühised teatrikülastused tekitavad alati meis elavat diskussiooni. Nii ei olnud ka "Kirsiaed" erand. Kuid mitte ükski etendus ei ole tekitanud nii palju erinevaid arvamusi kui see. Mulle etendus meeldis. Ausalt. Tõsi, kui eesriie avanes ja nägin minimalistliku lavakujundust ning teksades Mait Malmsteni, jõudsin korraks ehmatada. Kas me oleme etendusega eksinud? Kas see polegi Tšehhovi "Kirsiaed"? Kuhu jäi mõisaromantika?
Mõne aja pärast sain aru, et tegu oli "Kirsiaia" tänapäevase versiooniga ja ma tõepoolest nautisin seda. Mulle meeldis minimalism, taustamuusika, mulle meeldis jälgida (pisi)detaile, millega tegevust edasi püüti anda...roosiõie "tagasivõlumise" triki ebaõnnestumine oli üks veenvamaid. Loomulikult aitas kaasa ka näitlejate valik. Olles Draamateatri austaja (ma isegi ei tea, miks me just Draamateatrisse nii tihti satume), sain ma jälle kord kinnitust, et näiteks Merle Palmiste on oivaline näitleja. Kuigi "Kroonikat" lugedes ei jäta ta mulle kunagi sümpaatset muljet. Samuti Mait Malmsten, Lembit Ulfsak. Isegi Mari-Liis Lill, keda ma siiani pole näitlejana väga kõrgelt hinnanud. Jan Uuspõld, kes mulle lihtsalt juba "põhimõtte" pärast meeldib. Noor kutt (kelle nime ma ei suutnudki teada saada), kes kõigile teistele mingil põhjusel väga meeldis, mulle absoluutselt ei meeldinud. Või ei meeldinud mulle tema tegelaskuju. Ma ei tea. Kersti Heinloo riietus häiris mind ka. Lihtsalt häiris ja kõik. Need asjad kõrvale jätta, siis mina jäin rahule. Võib-olla oli mu eeliseks ka see, et olen "Kirsiaeda" lugenud, näinud klassikalist versiooni ja moderne variant lihtsalt oli midagi ootamatut ja uut?
Emme oli kahevahel. Nagu meeldis ja ei meeldinud. Võib-olla tundus ka talle, et "Kirsiaeg" räägib siiski ajast, kus inimesed lugesid raamatuid, käisid uhkelt riides, reisisid Venemaa ja Pariisi vahet ning selle ümbertõstmine teksade kandmise ajastusse mõjus "valesti"? Võib-olla oli tal liiga hästi meeles, kui käisime kunagi seda etendust Palmse (vist) mõisas vaatamas, kuidas vihma kallas nagu oavarrest ning müristas - mis kõik rõhutas näideti traagilist külge? Igatahes midagi teda häiris, aga pigem etendus siiski meeldis.
Tilluke Delisa oli emmega ühes paadis. Tema "eeliseks" oli võib-olla see, et ta klassikalist "Kirsiaeda" ei tunne ja vaatas kõige täiesti värske pilguga. Noore inimesena oli tal ehk ka "kaootilist ringisebimist" lihtsam jälgida ja seda mõista.
Janek oli esialgu tasa. Mulle jäi mulje, et talle meeldis. Sest talle meeldivad igasugu kummalised ja veidrad asjad (4 aastat kooselu minuga on teinud oma töö). Täna julges ta välja öelda, et tegelikult talle etendus ei meeldinud. Ma olin korraks isegi solvunud, et kuidas ei meeldinud, talle peaks ju meeldima kõik, mis mulle meeldib:D Seekord läksid meie arvamused lahku. Janeki arvamus etendusest kattus vägagi arvustusega, mida lugesin Danzumehe blogist (http://danzumees.blogspot.com/2010/03/kirsiaed-draamateater.html). Kuna ma Danzumehe arvustusi loen väga hea meelega ja üldiselt usaldan ka Janeki arvamust (eriti pärast seda kui ta oli mulle suutnud nii veenvalt "maha müüa" loo Andy Warholi "Marilyni" taga), siis ma mõtlen, et võib-olla Janek peaks ka arvustajaks hakkama? Kuigi, pigem mitte...siis võiks ju selguda, et ta on taibukam kui mina....(:D)
Monika ja Varje oleks oodanud ka midagi klassikalisemat. Taktitundelisena ei hakanud nad ütlema, et neile etendus ei meeldinud. Mõlemad ütlesid viisakalt, et "ei saa öelda, et mulle ei meeldinud, aga..." Viisakad inimesed ikkagi!
Ja nüüd jõuame me "kirsini" - onu Indrekuni, kes viimati käis kinos (veidike liialdades) 30 aastat tagasi, kui vanem õde (loe: emme) teda "Põrgupõhja uut vanapaganat" vaatama sundis. Kuna etendus oli nii sünge, siis hoidis ta pea 30 aastat teatrist eemale. 30 aastat hiljem valis õetütar teatriga sõbraks saamise etenduseks "Kirsiaia". Tundub, et järgmine kord läheb Indrek teatrisse 75 aastaselt:) Indreku arvamus kattus ka veidike Danzumehe omaga, et kõige kaasahaaravam oli mustkunstnik Charlotta, mis ütleb üht-teist etenduse sisu kohta.
Kui üdini aus olla, siis tegelikult ei valinud me sünnipäeva etenduseks "Kirsiaeda" Tšehhovi pärast või mõnel muul erudeeritud põhjusel, vaid lihtsalt sel põhjusel, et sel päeval oli valida/pileteid saada "Kirsiaia" ja "La Boheme" vahel. Viimane kuulub küll ka minu lemmikute hulka, kuid teatrisse läks peale minu veel seitse inimest.
Järgmine kord võiksime me vaatama minna "Eesti matust" - mis on lollikindel valik, kui see ikka veel mängukavas on. "Kõik on täis" on ka veel nägemata, aga pileteid polnud:(
Aga...kui nüüd lavakujundus, näitlejate valik, kaasajastamine kõrvale jätta, siis ma leian küll, et "Kirsiaia" kohta võib ajatu öelda. Probleemid on tänapäeval sama aktuaalsed. Mulle mõjus mõisa maha müümisest palju rängemalt vana teenri unustamine. Võib-olla olen ma viimasel ajal sattunud liiga palju vaatama nö nutusaateid, kus inimsuhted ei ole väärt üht eurosentigi.
"Komöödia" - täpselt selline nagu Tšehhov selle kirjutas.

ps: emme oleks muideks etenduselt ka sinise silma saanud. Lavalt lendu lastud rekvisiit-šampusepudeli kork möödus ta silmast millimeetrite kauguselt.

ps2: meie tillukese Delisaga suutsime emmel margi täis teha. Tegime pausi ajal nalja, et "issake, kas sa tõesti magasid" ja terve teise vaatuse jälgis emme kõrval istunud daam emmet silmanurgast, et ega emme jälle ei tuku:D