Igav koduperenaine

Hehh...just pärast seda kui olin kurjustanud koduperenaiste kallal, kes vaid pliidi ees askeldavad, tuli mul vastupandamatu soov süüa teha:D Ehk siis minu ideaalne reede möödus vaaritades. Mul oli lausa hea meel, et Janek oli otsustanud sõpradega välja minna. Ma küll armastan oma meest üle kõige, aga vahel on mul lihtsalt ülimalt hea meel, kui ta jalust ära läheb,eriti seekord sest mingil kummalisel põhjusel käisid mul neelud just mulgi pudru järgi, aga mingil veelgi kummalisemal põhjusel on Janek otsustanud, et tema ei armasta kruupe ja seetõttu mulgi putru meie söögimenüüst väga ei leia. Ma ei saa aru, KUIDAS on võimalik mitte armastada mulgi putru? Mulgipuder tuli O-I-V-A-L-I-N-E! Mulle tuli kohe tädi Helju meelde, kes vaieldamatult oli mulgi pudru valmistamises maailmameister ja mulle tundus, et minu valmistatud toit oleks tema omale lausa konkurentsi pakkunud. Kahju, et keegi peale minu (ja Hugo) seda hinnata ei saanud!
Kuna hoog oli sees, otsustasin teha veel kartuli-suitsujuustu püreesuppi ja teleka ees veinikõrvaseks näksimiseks focaccia't. Supp tuli imeline, focaccia veidike soolane, kuid siiski söödav. Ma oleks veel söögitegemist jätkanud, aga siis tuli mulle meelde äsja ostetud "Vihmamehe" DVD ja ma pidin ilmtingimata hakkama seda vaatama. Õuna-kardemoni kook ja tartiflette pidid jääma laupäevaks. Tegemata jäi ka feta-rukolakreem, sest Keilas Selveris lihtsalt ei ole nii, et ostad kõike, mida hing ihaldab.
Igatahes tuleb tunnistada, et reede küünalde, veini, mulgi pudru ja "Vihmamehe" seltsis oli minu jaoks igati ideaalne. Ma nüüd ei teagi, mis järeldusi sellest teha. Kas ma olen lihtsalt igav või mulle meeldib aeg-ajalt süüa teha, siis kui see ei ole tüütu kohustus ja mul on selleks aega (pärast tööpäeva ma selliseid söögirallisid korraldada ei viitsi). Ma ei tea...
Või on põhjus ka selles, et viimase 4 päeva jooksul olen ma oma meest näinud 24h, millest kaheksa tundi me magasime ja et mitte tunda süümekaid, et ma midagi kasulikku ei tee ja võiksin 24h järjest "Kahte ja poolt meest vaadata" (ma armastan pühapäevi, kui Sony Enterntainmenti pealt tuleb hommikul järjest viis osa "Kaks ja pool meest", millele järgneb kaks episoodi "Sõpru"), siis teen ma süüa. Ainuke asi, mida ma koduses majapidamises tegelikult (vist) hästi teha oskan.
Aga miks ma oma meest nii vähe näinud olen, mõtlete te? Kas tõesti neli päeva pidu? Oh ei, "õues" oli ta nendest neljast päevast vaid 12 tundi:) Korraga on töö mu mehe mu'lt röövinud, alla neelanud...Töö,töö,töö,tööööööööööööö. Siiani ei ole ma veel väga krigisenud, kui ta kell kaks saabub, kell kuus jälle uuesti tööle läheb, 24h järjest tööl on, laupäeval tööl on...aga kui ta täna jälle oli sunnitud tööle minema, siis hakkab mu sees juba vaikselt krigisema. Ma mõtlen, et kas seda juba veidike paljuks ei lähe?
Aga kui meil oleks laps ja me oleks plaaninud koos isadepäeva tähistada? Aga kui mina oleks tahtnud täna kinno minna, midagi koos teha? Aga kui me oleks Tartus olnud? Aga kui....
Et krigisemist vaigistada, otsustasin ma, et teen täna korda oma raamaturiiuli. Ma olen seda nii pikalt juba edasi lükanud, aga täna torkas mulle jälle silma, et riiulis on kõrvuti Raivo Uukkivi ja armastusluule, Tammsaare ja kunstiajalooraamatud, norrakeelsed raamatud segamini eestikeelsetega. See ei kõlba ju kuhugi. Pärast seda teen viimasest neljast õunast õunakoogi ja...
...siis vist hakkan ka tööd tegema. Mis mul ikka muud üle jääb. Ei saa ju terve päev telekat vaadata? Ja vot põrandapesuks ja teisteks kodutöödeks, mis tegemist vajaksid ei ole ma lihtsalt valmis. Õnneks mu uus töö vähemalt meeldib mulle.
Varsti oleme Janekiga üks neist peredest, kus üks nohiseb läpakaga ühes nurgas, teine teises nurgas, Skype'i teel vahepeal omavahel suheldes:)