Olen "spungiraamatu" kohta saanud tagasisidet kahelt mehelt, kes selle raamatu otsustasid läbi lugeda. Esimene neist arvas, et raamatut oli liiga lihtne lugeda, sest tema ootas minult midagi sügavamat, midagi, mis paneks kaasa mõtlema. Ehk siis liiga naistekas.
Teine neist leidis, et raamatut on mehel liiga raske lugeda, sest naiste omavahelisest lobast on raske aru saada ja seda jälgida. Tema leidis, et kõige kaasahaaravamad olid hoopis need kohad, mida ma ise pidasin kõige igavamateks, liiga heietavateks. Ütles kah, et liiga naistekas.
Samas jällegi paar naist, kes raamatu läbi lugesid, ütlesid, et neid pani lugu muigama, mõne koha peal lausa kõva häälega naerma. Lisaks olen ma veel kuulnud solvumist ja vihastumist.
Meestelt saadud tagasiside põhjal võiks ju öelda, et järelikult on raamat läinud "õigesse auku", sest "Spunki otsides" ongi pesueht naistekas, mõeldud lihtsaks meelelahutuseks, kergeks lugemiseks. Samas jälle mõtlen, et võib-olla saigi lugu liiga naistekas, võib-olla oleks pidanud sisse tooma ka rohkem meeste lugusid? Mida mehed samal ajal kodus teevad? Ma võiks ju kirjutada ka ühe meesteka? Aga kust ma tean, mida mehed siis kodus teevad, kui naised ära on? Millised on meeste koosviibimised? Mehed, andke teada:)
Igatahes on kõik arvamused teretulnud ja oodatud, et järgmine raamat ikka veel parem saaks!
No comments:
Post a Comment