Lugemine on omaette kunst, nagu ka mõtlemine ja kirjutamine.

Juhtusin eile seltskonda, kus räägiti raamatutest, hiljutistest lugemiskogemustest või siis niisama tutvustati mõnd raamatut, mis tundus tutvustamistväärt. Vähe sellest, et mina sain tutvustada oma meistriteoseid ja need väga soojalt vastu võeti ning need ehk isegi huvi tekitasid, mõtlen ma nüüd, et selliseid raamatuõhtuid on tänuväärselt vähe. Vähemalt mina olen sellistest õhtutest tänuväärselt vähe osa võtnud. See on ideaalne variant saada targemaks ise selleks midagi tegemata. Lihtsalt mine kohale ja kuula, mida inimesed räägivad. Natuke jäta meelde ka. Lisaks sellele jäin ma mõtlema, et väga paljud inimesed on (viimasel ajal?) huvitatud eneseabist, positiivsest mõtlemisest, esoteerikast, inglitest, haldjatest, hingedest. Mina mingil määral ka mina ise. Miks see nii on?
Ja veel nautisin ma nende inimeste enesekindlust ja isegi julgust - keegi ei häbenenud kaitsta oma seisukohti ega vaevanud pead selle üle, mida teised võiksid arvata. Kes uskus piiblit, kes pidas seda muinasjutuks, kellel oli ükskõik. Arutelust piibel vs hingede saatus, karma jms võiks tulla huvitav vestlusring. Kui keegi selle korraldab, andke mulle ka teada! Saaks oma silmaringi laiendada.

Justkui minu mõtte, et raamatuüritusi on tänuväärselt vähe, ümberlükkamiseks helises täna hommikul telefon ja mind kutsuti ühe raamatukogu lastehommikule oma lasteraamatut tutvustama, rääkima oma lapsepõlve lemmikutest jne... Eilne raamatuõhtu oli nagu proov uuele esinemisele, tõsi, seekord küll nõudlikumale publikule. Kui lapsel on igav või talle ei meeldi, mida räägin, jalutab ta lihtsalt minema. Lastega mul väga palju kogemusi ju pole, aga kui teha järeldus selle järgi, kuidas ma saan hakkama nende väheste lastega, kellega mul kokkupuuted on, siis ei tohiks raamatuhommik väga feilida...minu ebaadekvaatselt kõrge enesehinnanguga eriti;)

Aga jälle kord kuulsin ma, et "Ökovanaema & Martini" tiraaz oli nii väike, et paljud huvilised jäid ilma. Ma ei osanud ju aimata, et see nii menukaks võiks kujuneda ega ette teada, et Suurest Ja Tähtsast Ettevõttest enam palgatsekke ei saa, muidu oleks ma ammmmmu lisatrüki teinud. Kuid Martin läheb ju varsti kooli ja siis saab "Ökovanaema & Martin" ka järje.

Seniks nautige "Spunki" - kes teab võib-olla kaob see poelettidelt sama kiiresti kui "Ökovanaema". Ma ise loodan, et kaob!