Küüslauk

Heaperenaiseliku võõrustajana mõtlesin eile külalisi kostitada lavaššipitsaga. Kuna mu kurk on natuke kähe ja et toidul ikka sügiseselt mõnusat maitset oleks, otsustasin lisada ka veidike küüslauku. Rõhk sõnal veidike. Seega ainult ÜHE küüslauguküüne tavapärase kolme-nelja asemel. Loomulikult ilmnes tõsiasi, et mu külalised ei olnud kõige suuremad küüslaugu sõbrad, aga kuna ma küüslauguga seekord ju ei liialdanud, siis arvasin, et ega nad ära ei sure.
Nojah, ma ei tea, mis imeküüslauguküüs see oli, aga isegi minule (suure küüslauguaustajana) tundus, et toidus oli üle kõige muu tunda just küüslauku. Aga külalised olid viisakad, sõid toidu vaikides ära. Ilmselt lõhnavad nad ka praegu veel küüslaugu järele, sest Janek, kes hilistel öötundidel koju laekus (seekord mitte peolt, vaid töölt!) ja end minu kõrvale kerra keeras, ütles hommikul, et ta oleks nagu Proua Küüslauguga koos maganud. Mine või teise tuppa magama. Ja tundis küüslaugu seekord mittemeeldivaid aroome ka veel hommikul. Kirtsutas nina ja naeris mu üle. Huvitav, kas ta pidi hommikul tegelikult ka tööle minema või oli see ettekääne oma küüslauguse naise käest pääseda:D
Aga...mul on oma külalistest lausa kahju. Esimene kord kui nad meile ööseks jäid, suutis Skype neile üllatuse valmistada ja nad (viisakad nagu nad on) magasid kassipissise teki all. Seekord üritasin mina neid küüslaugu tappa. Huvitav, millega mina ja mu loompere suudame neid järgmine kord üllatada? Pole siis ime, et nad nii harva külas käivad. Nagu šokiturism:)
Nüüd aga mõtlen ma kuidas küüslauguaroomist vabaneda. Kas on mingi imenipp olemas, salarelv küüslaugu vastu? Või pean ma õhtusel sünnipäeval igaksjuhuks teistest inimestest mitme meetri kaugusel istuma? Lausa teises toas? Jääb vaid loota, et Roosi, Tiia ja Maarja on ka viisakad ja mind välja ei viska.
Oleks ma teadnud, et see küüslauk nii riukalik võib olla...