Siis kui Mr.Poppins ära väsis

Nagu ma olen öelnud, siis ei ole mingit probleemi kui Marek peab last hoidma. Noh nii tund kuni kolm kui ma juuksuris või maniküüris või jumal teab, kus käin. Alati kui ma tagasi tulen näitab rahulolev Mr.Poppins, kuidas tal on õnnestunud pesu kuivama panna või mõni muu kodutöö ära teha. Varem oli see muidugi lihtne, sest Ida magas iga kahe tunni tagant umbes kaks tundi ja üldjuhul hoidis Mr.Poppins last uneajal. Siis muidugi jõuab ühtteist teha. Mina ei jõudnud siis ka, sest ma, ohh seda ülbust, vajasin mõnikord ka hingetõmbeaega. Et jalad lauale panna ja tassike teed juua.

Juba pikemat aega olen ma üritanud Mr.Poppinsile selgeks teha, et Ida magab nüüd päeval 1-2 korda, heal juhul on üks neist unedest poolteist tundi, halvimal juhul nii lühike, et saan jope ja saapad seljast kui ma juba kuulen väljas vankrist vääksumist. Suurt midagi ma ikka teha ei jòua, sest ma pean KOGU AEG jälgima, et Ida trepist alla ei kukuks, diivanilt alla ei hüpaks või mõnd muud lollust korda ei saadaks. Vaja on vaid silmapilku;) (õnneks Teletupsud annavad kuni pool tundi võimaluse arvutis olla ilma iga sekund toolilt püsti kargamast). Mr.Poppins aga ei taha seda mõista, tema arvab ikka, et Ida beebi, kes iga kahe tunni tagant ära kustub. 

Kui ma see nädal spaasse läksin, siis ei olnud muud võimalust, kui et Mr.Poppins jääb ise Idaga koju. Põhimõtteliselt kaheks päevaks, sest peale spaad kihutasin mina kohe top50 üritusele. Kui ma lõpuks koju jõudsin leidsin ma eest väsinud mehe ja sinise silmaga lapse. Ma muigasin. Ei, te ei pea lastekaitset kutsuma, et last kasvatab vägivaldne isa ja debiilne ema, kellele lapse sinine silm nalja pakub. Lihtsalt mina olen ka paar korda "hooletu" olnud, nii et see on lõppenud sellega, et lapsel otsa ees või jalal sinikas on. Mr.Poppins on mind alati hurjutanud, et last tuleb KOGU AEG jälgida, siis ta ei kuku. No vot ja siin nad nüüd siis olid. Ülihoolitsev Mr.Poppins ja sinise silmaga laps. 

Lisaks sellele oli Mr.Poppins sunnitud mokaotsast tunnistama, et ega Idaga koos suurt midagi teha ei õnnestu. "Ta vaid jookseb ringi ja ma olen nüüd NII väsinud," haigutas ta sügavalt ja vajus surmväsinult diivanile. Mina muigasin. Mul oli natuke hea meel, et isegi Mr.Poppins väsib. Polegi imeinimene. Vaid täitsa tavaline. Nagu mina;) 

Väike maja preerias

Mõnikord, kui ma räägin oma hobidest või millega ma vabal ajal tegelen, hakkavad inimesed naerma ja ütlevad, et mu elu on nagu Väike maja preerias, kus mina ja mu sõbrad istume lõkke ääres, laulame ja punume üksteisele patse. Mõnikord ma vaatan isegi, et ongi nii.
Näiteks siis kui me Idaga paneme selga matchivad elegantselt lohakad kleidikesed. Need MiMoSTi omad. Need samad, mida homme õhtul kell seitse Diibis näitame. Muideks ka Diibi teenindajad kannavad homsest MiMoSTi disainitud riideid.

                                                   

Foto: Efka Photo

Aga et tõestada, et meie elu ei ole vaid Väike maja Preerias või Bullerby lapsed, siis aegajalt käin ma metsast väljas ka. Mõnel teistsugusel üritusel. 

                                                                 Fotod: Lauri Laan

Hedonistlik reis läbi viie maailma

Mõnikord tundub mulle, et soovid täituvadki. Tuleb vaid soovida. Peale nädalavahetuse üritusi olin ma läbi nagu läti raha ja unistasin vaid sellest, et saaksin korraks end välja magada. Lihtsalt puhata. See tundus täiesti võimatu ja lootusetu ootus, kuid nagu taeva kingitus kutsus Mariann mind juba järgmisel päeval spaasse. Mul oli küll väike süümekas, et Marek Idaga koju jääb, sest temagi vajaks pisikest puhkust, kuid ma otsustasin siiski mõelda egoistlikult vaid endale ja olin loomulikult Marianni kutsega nõus. 

Me valisime spaaks Hedon Spa Pärnus. Ma olin selle spaa kohta kuulnud nii ja naa arvamusi. Kui spaa avati, siis kuulsin ma vaid kiidusõnu, mida aeg edasi, seda rohkem kuulsin ma hoopis laitust, et olevat üleshaibitud ja mõttetu spaa, kuhu teist korda minna ei tahaks. See oli üks põhjustest, miks ma just selle spaa poole kaldusin. Ma tahtsin ise aimu saada, kumb see spaa siis on. 

Teiseks põhjuseks oli loomulikult see, et ma jumaldan mõisaid, vanu hooneid ja nendega seotud ajalugu. Mulle meeldivad hooned, mil lugu jutustada. Neoklassitsistlik vana Pärnu mudaravila rääkis seega  just Hedoni kasuks. 

Pilt võrreldes 19.sajandi algusega oli muidugi muutunud, kuid etteruttavalt võin ma öelda, et mulle meeldis, kuidas spaa-osas on säilitatud vanad detailid. Ja kuigi meie külastasime spaad kõledal sügispäeval, siis vaadake sed imelist sisehoovi. Kas te ei tunne juba pelgalt pilti vaadates 1930. aasate hõngu? Kas te ei näe vaimusilmas triibulistes supelustrikoodes prouasid päikesevanne võtmas? Mina näen. Pole hullu kui teie ei näe. Ajalugu ei ole selle spaa ainuke väärtus.

Hedon Spad on kirjeldatud palju sõnaga "luksuslik" ja siis on pettumus lihtne tulema kui kulla ja karra asemel leitakse eest mahedad beežid, pruunid toonid ning selged vormid. Triibud on sisekujunduses läbiv teema. 

Naisterahvas, kes meile maja tutvustas mainis, et spaa sai ehk liiga toon toonis, et ehk oleks vaja natuke värvi. Mina ütlen ausalt, et minu jaoks mõjusid need toonid rahustavalt ja lõõgastavalt. Argipäeva kära jäi spaa klaasuste taha. 

Spaa osa oli hubane, intiimne ja tilluke. Tegu on butiikspaaga, mis tähendab et hotell ei suuda kümneid bussitäisi turiste korraga vastu võtta ja millegi pärast ei usu ma ka, et kõik hotelli külastajad üheaegselt basseine ründaks. Meid oli basseinis neli. Mahtusime kenasti ära ja ruumi oleks veel teistelegi olnud. Kuna ma ise pole kunagi Surnumeres ujunud, siis minu jaoks oli äärmiselt tore kogemus Surnumere soola basseinis hõljumine. Ma paneks siia pildi vee peal hõljuvast endast, aga ma ei taha oma pekke nii avalikult lehvitada. Spaas võib.  

Ja nüüd spaa parim osa. Vaikne spaa. Koht, kuhu lapsed on lubatud alates vanusest 14+. Ei mingeid kilkeid ega kära. Ei, ärge saage minust valesti aru. Lapsed on vahvad (nagu ma aastaga olen aru saanud), aga olles aastase lapse ema, väsinud ja magamata, siis selline hetk vaikust on igati teretulnud. Mul on äärmiselt hea meel, et selline spaa olemas on. See on koht, kus veeta mõnusalt aega koos sõbranna või abikaasaga. Võtta aega iseendale. Korrastada mõtteid. Vaikuse ala on mõeldud vaikseks ja rahulikuks tegutsemiseks.Puhastav ja lõõgastav spaarituaal kestab 2-3 tundi olenevalt sellest, kui kaua on Teil soov spaas viibida. Soovitame, et võtaksite enesele kümbluseks piisavalt aega – küll argipäeval jõuab kiirustada. Igale Vaikse spaa külalisele anname kaasa komplekti Surnumerest pärit kehahooldustoodetega.

Massaaž oli imeline. Naine, kes mu valutavat selga mudis, tegi imet. Ma ei oleks tahtnud sealt lamamislaualt mitte püsti tõusta, tund möödus liiga kiiresti. Sellest, et ma tõepoolest lõõgastusin, andis aimu ka piinlik norse keset vaikust. Enne massaaži nautisime me kunstpäikest, mis ilma kahjuliku UV-kiirguseta andis korraliku annuse D-vitamiini. Peale massaaži rüüpasime me teed ning lihtsalt mõnulesime. Ma olen käinud paljudes spaades, sealhulgas ka Solstrandi hotellis, mida peetakse Norra üheks parimaks spaaks, ja ma võin käsi südamel öelda, et Hedon Spa on minu uus lemmik. Tõsi, ei saa öelda, et see kõige odavam spaa oleks, kuid spaa on igati oma hinda väärt. Te tulete sealt välja uue inimesena. Puhanuna. 

Samuti meeldis mulle spaa hoolitsuste konseptsioon - "rännak läbi viie maailma". Väga palju on rõhku pandud sellele, et külastajad naudiksid spaasviibimist ja lahkuksid hea enesetundega (kui te ei tea, siis hedonism tuleb vanakreeka sõnast "hedone", mis tähendab nautlemist), seda kõike toetavad hoolitsustes kasutatavad  Cinq Monde (prantsuse keeles "viis maailma") kehatooted. Põhja-Aafrika massaažirituaal, hedonistlikud rännakud Indiasse on vaid väike osa pakutavast. Muideks, spaas on ka tervisekeskus ja töötervishoiuarst. Ma nii väga tahaks Diibi meeskonna Hedon spaasse puhkama viia. Nad oleks selle ära teeninud, eriti eilsete uudiste valguses kui selgus Eesti parimate restoranide Top 50, kus Diip sai 21. koha. 

Mul on natuke kahju, et me otsustasime õhtustama minna Supelsakstesse, mitte hotelli restorani Raimond. Supelsakstes ma pettusin, millegi pärast usun ma, et Raimond oleks suurema toidunaudingu pakkunud. Ma tean, et nende restorani peakokk on Nomas praktikal olnud. Pole paha reklaamiks, eks?

Kokkuvõtteks siis mida öelda? Kui planeerite perepuhkust, valige pigem mõni teine spaa. Kui tahate rahu ja vaikust nautida, siis Hedon Spa on vaieldamatult parim valik. Tõeline nauding. 

Mõned pildid näppasin Hedon Spa kodulehelt. Kes soovib veidi naljakamat ülevaadet koos videosüüdistusega sellest, kuidas keskealine 33-aastane mõnikord puberteediks muutub, siis seda saate näha siit: http://www.mallukas.com/2014/10/30/hotelliveeb-ja-hedon-spa/

Kes pühapäeval külas käib, see asjata ei longi

Tulge meile pühapäeval külla. Põhjusi on rohkem kui varem. Brunch, nagu ikka. Moepühapäev, nagu ikka. Aga...kuna tegu on 10. (!) moepühapäevaga, siis eks see ikka üks natuke teistmoodi pühapäev tuleb;)

Kujundustega aitab mind, nagu ikka, Vestmint. 

Ja ärge siis unustage ka Tallinna restoranide nädalat!

                                  

Virisemise asemel ikka moepühapäeva juttu

Tegelikult tunnen ma end nagu tühi sidrun ja tahaks vaid viriseda. Viriseda, et ma pole magada saanud juba ma ei tea mis ajast, viriseda, et Marek pole magada saanud ma ei tea, mis ajast, viriseda, et töö kuhjub üle pea, viriseda, et Britt Ida jonnib, pillub end pulgaks ja karjub kui ta oma tahtmist ei saa (mis on põhimõtteliselt terve päeva, välja arvatud siis kui ta magab, mida nagu me teame juhtub vähe), viriseda, et me oleme tänu väsimusele pahurad ja kergesti ärrituvad, viriseda, et asjad ei lähe nii nagu mina tahaks. Ühesõnaga ma tahaks viriseda ja halada ja isegi nutta.

Siis jälle saan ma viis tundi magada ja tunnen end nagu teine inimene, kes leiab, et virisemisest pole kasu, et see ei vii kuhugi, et kuidagi on vaja hakkama saada. Peab saama! Ja saabki. Siis tegelen ma oma moepühapäevadega ja tunnen ääretut rahulolu, rahulolu sellest, et ma teen midagi, mis mulle meeldib, mis toob nii palju positiivset tagasisidet ja annab energiat. Kui saaks veel vaid vahepeal ka magada...

Nagu te teate on meil sel nädalal lausa kaks moepühapäeva. Üks neist MiMoST moepühapäev REEDEL kell 19:00.  Lisaks MiMoSTile võtavad reedesest moepühapäevast osa ka Eleka Pajusaar oma vahvate prossidega (üks neist läheb ka külaliste vahel loosi) ja Liis Koger, kelle lummav luule sobib pimedasse, ent moekasse reede õhtusse nagu valatult. 
Mood, luule, hea toit, vein ja mõnus seltskond - rohkem ei oskagi midagi soovida!

aeg annab ajatuile varju

me lahtume huultest

sõnadest suudlustest

sõnatustest ja teiste huulte

puutumatusest

nagu kalurid minevikumerelt

mille kuu on ritvadega endiselt

külili aknanurgas

nagu keha mälestuste nõlvas

vanas linnas mis siiski ei maga

on hingetõmbed

kui vinüülimängija nõelad

Teine moepühapäev toimub traditsiooniliselt ikka pühapäeval ja kell 16:30. Puud on raagus ja puhuvad sügistuuled, aga meie südames on ikka soe suvi. Seepärast heidamegi sel pühapäeval koos Froufrou seelikute pilgu suvele ja tehtud töödele. Romantilistes seelikutes astuvad lavale emad ja tütred. 

Ja kuna kõik tüdrukud, nii väikesed kui suured, on tehtud suhkrust ja jahust ja maasikavahust, siis omalt poolt lisavad annuse magusat kaTassikoogid. Ja see ei ole veel kõik... Aga mõni asi jäägu veel saladuseks:) 

Kui soovite ka kahest moekast üritusest osa saada, siis laua broneerimiseks kirjutage mulle: eveliis@diipresto.eu

 

Vahepeal ma tunnen end nagu lõhestunud isiksus - üks osa minust on surmani väsinud ja tüdinenud kõigest ning kõigest, teine osa minust on aga energiat ja tegutsemislusti täis. Mu mõtted muideks liiguvad aina rohkem ühe plaaniga ka Norra suunas. Ei saa ma seda maad omal ikka täiesti südamest ära. Killuke minust tunneb end ikka ka norrakana;) 

Aga puhkust vajaksin ma küll. Marek ka. Minul veab. Mina lähen täna Hedon Spaasse. 

Särtsakas lõpp teguderohkele nädalavahetusele

Väga tegude- ja üritusterohke nädalavahetuse lõpetas järjekordne moepühapäev Diibis. Väljas oli kole ja kõle ilm, kuid Diibis oli soe. Seekord tõid majja sooja ja särtsu Mimi Disain ja Bluebird. Väga õige valik just sellisteks ilmadeks. Meriinovillane pesu. fliisvoodriga sallid, kõigile tuttavad täpid. triibud ja tähed mütsidel, öökullidega pidžaamad,  omamoodi kiiksuga täiskasvanute moest inspireeritud jakikesed, kleidikesed, püksid ja pluusid.  Minu ja Ida vaieldamatud lemmikud! (Vaadake seda kaunist ahvikestega kleiti, mis Idal sünnipäevpiltidel seljas. Öelge, et te ei tahaks sellist ka endale;)

Lisaks lapselikule siirale rõõmule ja naerule, mida moepühapäevad halli ja teinekord liigagi tõsisesse argipäeva toovad, on nende ürituste juures tore ka see, et ma olen saanud tuttavaks nii paljude toredate inimestega. Tõeliselt tegusate ja inspireerivate naistega.

Aitäh, Merilin ja Merle, toreda pärastlõuna eest! Modellidele muidugi eraldi suur aplaus! 

Oli tõepoolest üks tore nädalavahetus, kuid sellel on ka omad miinused. Need on siiski ka väsitavad. Kõige raskem ongi see, et tegelikult tahaks me Marekiga end nüüd lihtsalt välja magada, korraks puhata, aga meil on kodus üks mõnus mõngel, kes seda soovi ei mõista. Tema hoiab meid ikka öösiti ärkvel ja ajab hommikul voodist välja kell viis.

"Breakfast in bed?" Yes, please!"

Yesterday our tiny kitchen was full of men - 14 Estonian guys learned how to make breakfast to their wives. 

What's so special about that you ask?  Why would someone need a course like this? We all know how to fry eggs and make sandwiches. Well, take a look at the photos and you see what they learned:)

I don't even remember how I found Tine's blog, but probably I was just trying to find some Norwegian blogs to follow.  I love Norway, part of me feels that I am a bit Norwegian (after living there for some years), so I try to not forget my Norwegian skills. For a while I was following the so called "pink bloggers" but pretty soon I got tired of too much silicon in their blogs, I searched for something new, something interesting and classy. Thank God for Instagram, that's probably how I found Tine's profile and link to her blog. One of the most popular blogs in Norway, which for a long time now is my favourite spare time reading.

The photos she posted about daily breakfasts her husband makes (#todaysbreakfastinbed) were so amazing that soon the women in Norway asked for a course for their men. It was a success. And then it hit me. Why not invite thme to Estonia to have the same course her. Me and my sister met Tine and Thorleif in Norway this summer and we agreed that the course will take place in our kitchen in autumn.

So yesterday was the day. It was so much fun! For a second I was worried that we have not all the necessary appliances and the kitchen is too small and I thought perhaps it would have been a better idea to have the course in our restaurant kitchen, but it really turned out so well. The men were shy at the beginning and didn't  understand exactly where their wives and girlfriends had send them, but after a while they were having so much fun in the kitchen. I was happy that we had this course, and choose our home instead of Diip. It was cozy. Did I mention fun;)

 And guess how many wives had poached eggs and apple swans for breakfast this morning in Estonia? At least 14. I know I have seen the photos. I will post them to my blog later today/tomorrow with instructions how to make the swan out of an apple. 

Special thank to our partners: 

Puuviljakeskus 

Rõngu Mahl

St. Petersbourg hotel

Victorinox

N.O.R.A

Eesti Maitsed 

Efka Photo

Vestmint Events

And Froufrou for the most amazing skirts.