Jaa-jaa, ma tean küll, et on nõme oma kutsikast vasikavaimustuses (või peaks ütlema kutsikavaimustuses?) olla ning teda igas poosis pildistada, aga ta on lihtsalt nii armas. (Ilmselt saab minust kunagi ka üks neist titemammadest, kes oma äsjasündinud lapse pildid kohe FB-sse üles riputavad, sest see on ju nii armas...KUI ma seda kunagi tõepoolest tegema peaksin, siis, kallid sõbrad, kutsuge mind korrale!!!)
Uus pereliige on tüütu (loe: meiesuguste mugavate inimeste jaoks harjumatult energiline) ja olematu pidamisega, hoolitsedes selle eest, et me saaksime igal õhtul põrandat pesta, aga ikkagi armas. Isegi siis kui ta mänguhoos oma teravate hammastega kannast kinni haarab.
Ja eile nägin ma ise oma silmaga, kuidas Janek, kes mind ju alati distsiplineerib, salaja kutsikat viineriga söötis.
Aga nime pole kutsikal ikka veel...
testtesteste:D
ReplyDeleteChloe
ReplyDeleteVähemalt põrandad on puhtad :P
ReplyDeletejaaa, emme võib külla tulla küll:D
ReplyDeleteKui emme ei oleks pidanud teistele emmedele emadep2eval esinema, siis oleks ta tulnud ka, aga mis puutub koristamisse vms, siis on saabunud see etapp, kus on palju olulisemaid asju, kui koristamine (see ei t2henda kyll nyyd seda, et must v6iks olla).
ReplyDeleteMa ei usu, et koristamisest (loe: pestud põrandast) võiks midagi olulisemat olla:D
ReplyDelete