Maaidüll

*

Ilmselt olen ma kusagil pöördumatult kahjustada saanud, sest vaiksed nädalavahetused Ussipesas tunduvad olema parim võimalik variant nädalavahetuse veetmiseks. Kõige hullem kogu asja juures on see, et ma olen hommikul jõudnud kaks (!) korda põrandaid pesta ja pesu triikida! Kõik seriaalid jäid nägemata, ISEGI Will&Grace. (Rääkimata siis sellest, et eile võtsin ma ette garderoobi suurpuhastuse ning avastasin, et mul on veidralt palju jalanõusid ja riideid, mille olemasolust mul polnud enam aimugi.)

Samal ajal kui Janek Hugole uut kuuti meisterdas, otsustasin mina, et kell 12 on viimane aeg hommikust süüa. Need, kes meil külas on käinud, teavad, et meie külmkapis ei ole peaaegu mitte kunagi midagi söödavat. Erinevalt emmest, kel keldrid ja kapid ja külmikud ja kõik muud panipaigad on igasugu söögikraami täis, on minu kapist tavaliselt võimalik leida vaid jääkuubikuid, võid, eelmise aasta piparmünti ja muud sarnast. Et me elame siiski tsivilisatsioonist eemal, tundus ka poeskäik ühe pühapäeva jaoks liigse ettevõtmisena (ma olin suurest töötegemisest ju siiski ka üsna kurnatud!) ning muud ei jäänudki üle kui asjale loominguliselt läheneda.
Hoolimata sellest, et külmkapis ei olnud suurt midagi, sai kokku keeratud täiesti maitsev brunch.
Selleks, et mitte anda alla kiusatusele teleka ette diivanile kassi kombel kerra keerata, võtsime Hugoga ette väikese tervisliku jalutuskäigu. Ei, ma ei ole hulluks läinud ja tegelikult ka tervislikke eluviise pooldama hakanud;) Mul tekkis lihtsalt vastupandamatu soov lilli korjata ja ilu nimel olin ma valmis ohverdama veidike teleka ees vedelemist.

Salaja sain ma pildile ka Hugo uue kuudi, mille kallal Janek viimased kaks päeva nokitsenud on.
Päris luksuslik eks;)
Hea küll, tegelikult on see küll minu kauaoodatud suveköögi ehituse I etapp, aga ilmselt saab Hugo suvekööki sisenemiseks oma privaatse sissekäigu, nii et seda võib siiski ka Hugo kuudiks nimetada.
Nüüd on mul tänu liiga paljude sisustusajakirjade lappamist kuri soov see suveköök valgeks ja lilleliseks saada. Mis see siis ära ei oleks seinad valge värviga üle võõbata?
Kuigi...tundes ennast...ma võin selle võõpamisega küll alustada, aga arvatavasti peaks selle lõpule viima siiski Janek. (Sellepärast talle vist mu idee juba eos väga ei meeldinud.)

Olgugi et mulle meeldiks pühapäev Ussipesas veelgi rohkem kui väljas paistaks lauspäike ja ma saaks end murul raamatut lugedes pruuniks praadida, siis ka sellised vaikselt tegusad pühapäevad on rohkem kui nauditavad.

* Lõpetuseks. Kes ütles, et minust ei saa kunagi maanaist? Kas üks normaalne linnanaine veedaks oma pühapäeva kummikutes? Muidugi ei veedaks. Üks normaalne linnanaine veedaks oma pühapäeva Viru keskuses. Stilettodes. Shopates. Mitte kummikutes. M.O.T.T.