Nimejahil

Liina soovitusel sai kutsika (proovi)nimeks Chloe. Selle nimega oli vaid üks miinus. Chloe on selline preili nimi, aga meie loom ei anna veel kuidagi preili mõõtu välja, pigem on ta üks väike tüütu rüblik. Liina pakkus välja, et esialgu kutsuge siis koera Chlo ja kui preiliks muutub, saab e lõppu juurde. Täna tundub mulle, et kutsika nimeks võiks saada hoopis The Claw või Kurjuse Kannul või midagi muud sarnast, sest korraga on ta avastanud, et jube vahva on hommikumantli otsas rippuda või ootamatult meid jalgadest rünnata. Ikka kõigi küünte ja hammastega.
Mäletate seda villi, mille ma Oslos seigeldes sain? Loomulikult suutis The Claw sellest kinni haarata ja mulle põrgupiinu valmistada. Kui ma valust röögatasin, vaatas ta mulle lihtsalt oma kurbade siniste kutsikasilmadega otsa. Süütult, nagu poleks tema mitte kui midagi valesti teinud. Ise ma ju sahistasin oma jalgadega nii ahvatlevalt mööda põrandat.
Küünisest ei jäänud puutumata ka Janeki käsi, Skype'i kõrvad, Orkuti saba ja Hugo terves pikkuses.
Väikesest paksust ponts-ontsust on kasvamas tubli terrorist!