Kultuurielamus nr 1 - Ermitaaž
Ermitaaž oli tuhat korda haigem kui ma oleks osanud ette kujutada. Täiesti müstiline koht!
Eriti veel minusuguse jaoks, kes ma naudin kõike, mis on seotud losside, suurkujude, ajaloo, kunsti ja muu säärasega. Ermitaaž on hullumeelselt ilus! Kahe tunniga suutsime me endale sisse ahmida vaid killukese sellest, mida majal tegelikult pakkuda oli, aga seegi oli piisav, et tekitada soov tagasi minna ning seal rohkem aega veeta.
Reisisoovitus nr 5:
Kui teil tekib vastupandamatu kiusatus oma vene keele oskused proovile panna ja odavamaid muuseumipileteid hankida, siis ärge saatke ühte vene keelt väga hästi kõnelevat inimest kõigile üheksale pileteid hankima (sellisel juhul soovitakse näha ülejäänud kaheksa passe). Küll aga oleks võinud kõik vene keelt oskavad inimesed katsetada ükshaaval kohalikele mõeldud pileteid soetada. Ja kui olete üliõpilased (nagu meie seltskonna 2 liiget), siis oleks päris taibukas õpilaspilet kaasa võtta, sellisel juhul on muuseumi sissepääs tasuta.
Igatahes üritasime me süsteemi üle kavaldada, aga seekord kavaldas süsteem üle meid! (Samas 400rubla sellise kultuurielamuse eest pole ka sugugi palju.)
Minul tekkis aga vastupandamatu soov paluda Janekil meie tagasihoidliku Ussipesa majapidamise asemel uus vähemalt 287 toaga häärber püsti ajada. Ja kui ta nii palju ei suuda, siis ühes korralikus majas võiks sellegi poolest olemas olla 1 raamatukogutuba, 1 buduaar, 1 banketisaal ning 1 tagasihoidlik sammaste ja marmortrepiga esik;)
Kultuurielamus nr 2 - Храм Спаса на Крови. Särav nagu pühademuna. Rohkem ei olegi vaja öelda!
Reisisoovitus nr 6:
Kui näete kiriku ümbruses imearmsaid ahvipärdikuid, siis kartke nende omanikke, kes need kohe teile kukile ja ja pähe sokutavad. Järgmisel hetkel enne kui olete arugi saanud, et oma multimoblaga klõpsu tegite, olete te pärdikute omanikele "ühe ahvi eest sott, kahe ahvi eest kaks võlgu".
Kultuurielamus nr 3 -Kaasani katedraal, kuhu me sattusime pulmade ajal. Äärmiselt hea ajastus. Turist küll, aga kirikus sees pilti teha ma ei julgenud, kuigi kiusatus oli suuuuuuuuuuuur.
Reisisoovitus nr 6:
Meened ei ole mõtet osta selleks suveniiride laadalt. Kui mina sain oma matrjoška 300 rubla eest, siis suveniirideturul oleks pidanud ma selle eest välja käima 500 rubla. Rinnanõel, mille mina soetasin 1EUR eest, maksis turul 5. Kaptenimütse pakuti alates 200rublast 500rublani. Söögielamus:
Loomulikult oli meie ainus eesmärk leida bistroo/söökla/kohvik/autolavka, kust saaks pelmeene, seljankat ja tšebureke. Mission completed!
Kultuurielamus nr 4,5,6,7,8.... - kogu linn (see tibatilluke protsent, mida me nägime) tervikuna
Loomulikult jõudsime me linnast näha vaid tibatibatillukest osa, kuid seda oli esimeseks korraks ka piisavalt. Ma ei tea, kas rolli mängis ka reisiseltskond, aga ka niisama mööda tänavaid jalutamine oli minu jaoks elamus oma ette. Loomulikult on kahju, et nägemata jäid veel nii mõnedki kohad, aga 1) kõigi jalad olid õhtupoolikuks üsna valusad, villis või väsinud, et me poleks rohkem jõudnudki 2) ega see viimaseks korraks jää.
Äriidee nr 2: Ekstreemreis suguvõsaga tutvumiseks
Nagu öeldud, kui 9 Prangelit saab reisil kokku, on seiklused garanteeritud. Siit ka mõte sellega raha teenida - me hakkame pakkuma ekstreemreise Prangelitega! Kuigi...arvatavasti ei leidu just väga palju inimesi, kes selle eest oleks nõus maksma. Niisiis mõtlesime me kibekiiresti oma äriidee ümber - ekstreemreis (tulevase) suguvõsaga tutvumiseks!
Mõte sai alguse sellest, et tilluke onupoeg varjab meie kõigi eest oma pruuti. Aga kui ta pruudi kunagi peaks välja tooma, siis tuleb ette võtta tutvumisreis suguvõsaga. Kuigi tegelikult pole ka see kõige parem mõte, sest nii võiks tilluke onupoeg elulõpuni naisetuks jääda:)
Konets filma!
(Sain järjekordselt kinnitust faktile, et "Prangelid reisil" on üks lõbusamaid ettevõtmisi ja traditsioone, mis meie peres on. Järgmine kord siis Pariisi?)Viimane vahepala:
Emme kallal oli "juubelipidustuste" kallal tore lõõpida küll, seniks kuni emme lõpuks ka oma suu lahti tegi ja asjad (jälle) paika pani. "Naerge, naerge," ütles ta rahulikult, "eks ma ootan ära kingituste avamise aja!" Nojah... tegelikult on ta juubel ju alles novembris, aga kuna tegu oli juubelireisiga, siis oleks meil vist pidanud ka kingitus olema? Ahhh...me ise olime ju suurim/parim/meeldejäävam/huvitavam kingitus;)
No comments:
Post a Comment