From Russia with love

Kuna emme on ilmselgelt saanud lotopeavõidu (mida ta meie eest osavalt varjata püüab), otsustas ta tavapärase süldilaua asemel oma 50.juubeli puhul Prangelite suguvõsa Peterburi reisile kutsuda. Mis sellest, et sünnipäev tegelikult alles novembris toimub. (Loodetavasti suudab ta sügiseks selle reisi ära unustada ja kutsub meid tavapärase süldilaua korraldamise asemel näiteks Pariisi.)
Aga tagasi selle nädalavahetuse juurde...kui kokku saab 9 Prangelit, pole vist raske arvata, et seiklused ja lõbusad vahejuhtumid algavad juba esimest hetkest.
Reisisoovitus nr 1:
Kui reisiseltskond jaguneb kaheks, kellest üks seltskond otsustab minna kinno (nagu hiljem selgus, magama) ja teine päikeselises pargis pikniku pidada, siis on üsna taibukas enne kindlaks teha, kelle kätte jäi pagasikapi võti, kus asuvad kotid hommikusöögiks valmis meisterdatud võileibade ja veiniga. Võtmest ei ole kasu seltskonnal, kes otsustab kinno minna. Küll aga võiks sellest kasu olla seltskonnal, kes tahaks piknikku pidada. Pikniku asemel sai pikniku seltskond endale selle reisi esimese pomšipäevituse.

Reisisoovitus nr 2:
Kui te kardate paaniliselt linde (nagu mina), siis ei ole kõige loogilisem koht pirukate söömiseks mere ääres, kus tiirutab hordide viisi kajakaid. Sest uskuge mind nii nagu üks kajakas märkas mu pirukat, kutsus ta sinna kohale kõik oma Helsingis resideeruvad sõbrad ja sugulased, kes ühtmoodi näljaselt meid RÜNDAMA hakkasid. Janekil ja teistel oli nalja nabani, kui ma kiljudes mööda teeservi hiilides esimese ettejuhtuva sisehooneni jõuda üritasin. Ilmselt oli nalja nabani ka kõigil neil helsinglastel, kes seda pealt juhtusid nägema- kindlasti arvasid nad, et see kummalisi liigutusi tegev kiljuv naisterahvas on kas maagilisi seeni söönud või lihtsalt hull. Kui te olete Hitchcock'i linnu-filmi näinud, kus isegi süütunanäivad varblased mõrtsukateks muutusid, saate te aru, et mu hirm pole ilmaasjata. Ei aidanud ka Janeki nõuanne: "Ära siis vaata selliseid filme!" Selliseks nõuandeks on ju hilja KUI ma juba olen filmi näinud ja tean, mismoodi linnud mõtlevad.
Reisisoovitus nr 3:
Tehke endale selgeks liiklusmärkide tähendused;)
Lisaks paljudele niisama headele ideedele, tekkis meil reisi jooksul ka mitu head äriideed.
Äriidee nr 1: Tillukese Delisa nuhikoolitus
Samal ajal kui onupoeg laevas magas (noore inimesena oli ta laupäeva hommikul laekunud koju alles kell 3, reis juubelipidustustele algas aga juba kella kuuest), otsustasime me onupoja telefonist leida infot tema salapärase pruudi kohta. Kui 70% meist vaatas laual lebavat Iphone'i nagu ilmaimet ja 10% viisakusest loobus lapse taga nuhkimisest, võttis tilluke Delisa ohjad oma kätte. Minutite jooksul oli tal tehtud statistika , millise nimega tüdrukutele oli tehtud kõige rohkem kõnesid, millise nimega tüdruk oli kõige rohkem helistanud jne jne. Siit tuli meil ka äriidee, mis on suunatud kõigile armukadedatele meestele ja naistele, kes tahaks oma kaasade järgi nuhkida, aga jäävad lihtsalt jänni. Tilluke Delisa hakkab läbi viima peepvainulike koolitusi: "ja nüüd, võtame kõik koos energiliselt kätte kaaslase telefoni, teeme lahti kõneregistri, ettevaatlikult, meil on aega 3 minutit, ja vahepeal väike virgutav võimlemine, näpud soojaks, näpud soojaks, näpud soojaks ja siis edasi raskemale levelile..."
Reisisoovitus nr 4 - kõige olulisem soovitus!
KUI te tahate Peterburi kruiisile (kohapeal tarbimiseks) kaasa võtta "kärakakohvrit", (nagu pildil olev punane kohver) siis loobuge sellest ideest. Kärakas võetakse laevale minnes lihtsalt ära! Tõsi, hommikul antakse see talongi vastu küll tagasi, aga kärakakohvril pole tegelikult ka väga suurt mõtet, sest alkoholihinnad on Venemaal ja ka laevas küll müstiliselt madalad (võrreldes näiteks korraliku kohvi hinnaga, 1L rummi maksis juba laevas nt 3.50EUR). Kõige iroonilisem on ka see, et "kärakakohver" sattus meie reisi kõige noorema liikme kätte, kes ülejäänud reisi vältel oli turvameeste kõrgendatud järelvalve all.
Kui teil siiski on soov alkoholi kaasa võtta, siis otsustage tetrapaki kasuks, mis on kohvrisse pakitud riiete vahele, sest see oli ainuke alkohol, mis turvakontrollist ilma mingi probleemita läbi läheb.
Kui me arvasime, et me olime ainukesed, kes kärakakakohvriga "vahele jäid", siis nii see küll ei olnud nagu juuresolevalt pildilt näha. Neid, kes olid otsustanud Venemaalt odavat alkoholi kaasa osta, oli tunduvalt rohkem kui 9liikmeline Prangeliteklann.


(JÄTKUB. Kultuursemalt.)