Tillukesed erinevused

Tillukesed erinevused Norra ja Eesti töökultuuris panevad mind mõnikord muigama/ahhetama/juukseid peast tirima (sõltuvalt olukorrast ja probleemi raskusest).
Näiteks:
Proovisin reedel ühe norralasega kokkuleppele jõuda. Üldiselt on teada, et norralased reedeti just erilisel töölainel ei ole, aga naiivselt lootsin ma, et ehk varahommikul saab ikka veidike tööjuttu rääkida ning ennelõunat probleemilegi lahendus leitud. Kui naiivne minust. Kell 11 sain meili, et ta peab kl 12 ära sõitma, tal ei ole aega, "mitte väiksematki lootust sellega täna tegeleda". Veerand 11 lõppes igasugune kommunikatsioon.
Proovisin "ahistada" norraka kolleege, kes mind muudkui edasi suunasid, palusid oodata ja tagasi helistada. Niimoodi tiksus aeg kella kaheni. Otseloomulikult ei vastanud pärast seda kella enam mitte ükski telefon. Norralastel algas nädalavahetus! Minu probleem lükati sujuvalt esmaspäeva hommiku peale.
Ma ei kujuta ette, et ma võiksin endale samasugust käitumist lubada. Probleem tuleb lahendada isegi kui on jaanipäev, nädalavahetus või hilisõhtu/varahommik.
Esmaspäeva hommikul püüdsin probleemi lahendada teise tarnija leidmisega. Helistasin. Kirjutasin. Ütlesin, et mul on vastusega väga kiire. Väga kiire vastus tuli neli tundi hiljem. Norra mõistes väga kiiresti. (Ja tegelikult tuli vastus tõepoolest kiiresti, sest vastuseid olen ma oodanud ka 4 kuud.) Minult ootavad norralased kiiretele küsimustele vastuseid palju kiiremini.
Ega ma muidugi väga ei nurise, ma hakkan selle kõigega aina rohkem harjuma, lihtsalt mõnikord paneb mind imestama kui aeglased norralased on.* Millegagi pole kiiret. Küll jõuab. Kui mitte homme, siis ülehomme, nädala pärast, nelja kuu pärast.

*Väljendub ka autosõidus, sest isegi suudab osa neist sõita 30-50km tunnikiirusega, kuigi lubatud on vähemalt 70km/h. Ainult Oslo kesklinnas sõites ei näinud ma kedagi, kes oleks lubatud 70-alas sõitnud aeglasemini kui 110km/h.