Leidsin Tartu Postimehest ühe artikli ja ma olen alati mõelnud, et mis Püha Lehm see Tartu raekojaplats on, et seda välikohvikutevabana tahetakse hoida. Ma saaks aru, kui tegu oleks jäädavate ehitistega, mis ajaloolist üldmuljet rikkuda võiks, aga me räägime ju hooajalistest suvekohvikutest, mis linna keskusele just särtsu lisavad. Ma mäletan väga hästi suviti välja surnud Tartu raekojaplatsi. Kül oleks ka tahtnud sõbrannadega mõnes mõnusas, hubases välikohvikus veini või latte't juua, aga sellist võimalust lihtsalt polnud. Ma ei ole kusagil mujal näinud, et linna süda vabadel päevadel nii tühi oleks - heal juhul võis pühapäeviti näha purskkaevus solberdavaid tihaseid.
Vaadake ükskõik millise teise riigi kesklinnasid ja raekojaplatse, igal pool keeb elu, inimesed istuvad kohvikutes, naudivad sooje suvepäevi ning -õhtuid. Tooge Tartu raekojaplatsi ka (m)elu! Võib-olla tekivad sinna ka mõnusad tillukesed poekesed, mis on välja surnud, sest inimestel pole lihtsalt olnud mitte mingit põhjust raekojaplatsi minna. Ajalooline või mitte, aga tõepoolest linna keskus ei peaks olema muuseum:)
Raeplatsist muuseum
Truffe’i omanik Joel Ostrat oli otsuses selgelt pettunud. «Pakkusime huvitava ja ilusa erilahenduse, aga keegi ei põhjendanud, miks see ei sobi. Öeldi, et see lõhub meie ajaloolist linnapilti ja kui antakse meile luba, siis peab ka kõigile teistele andma,» rääkis Ostrat.
Välikohvik pidi tulema veekindlast vineerist põrandaga ja ronitaimedega kaunistatud piiretega. Lõpuks lubati Truffe’il kasutada eelmise aasta kujundust ja platvormi.
Linna ettepanekusse kujundada tuleviku tarbeks välikohvikute ühtne kontseptsioon suhtus Joel Ostrat aga soosivalt.
«Tulebki mõtlema hakata sellist lahendust, mis sobib nii linnale kui kohvikupidajatele, sest muidu võib muinsuskaitse teha raeplatsist muuseumi ja hakata sinna pileteid müüma, sest toitlustusasutused siia teretulnud ei ole,» lausus Ost-rat.
Nägin seda lahendust, vist oli Truffe kodukal, ja oli väga armas, isegi kenam kui möödunud aastatel mu meelest.
ReplyDelete