Haha-ha-ha-haa!

Mutrike on viimasel ajal kõigest nii tüdinenud, et vajas hädasti ühte tibatillukest positiivset süsti. Mutrikese abikaasa tunneb Mutrikest hästi ja teab, et hea teatrietendus on kindlapeale minek, niisiis käisid Mutrike ja Tema Abikaasa teisipäeval teatris. Ja tõepoolest see anduski soovitud positiivse tulemuse - mõned päevad oli Mutrike rahulolev ja positiivselt meelestatud. Tänaseks hakkab positiivne maailmavaade jälle hägustuma, sest hall ja suur ja tähtis ettevõte võtab kõik enda alla, varjutab tillukesed pildid oma massiga ja lihtsalt sõidab sisse, aga see selleks...
Mutrike käis vaatamas Voldemari - peab ütlema, et see oli üks paganama hea etendus, tuleb muidugi ka tunnistada, et ega Mutrike viimasel ajal pole ka väga palju teatris käinud, aga paganama hea oli ikka. Selline lahe, õpetlik, natuke naljakas, veidike traagiline jutustus Panso elust. Kõike seda rongisõidu jooksul Kivimäelt-Balti jaama. Kui palju nii lühikese aja sisse jõuab.Järelikult hästi lavastatud! Õhtul kummitas meid mõlemaid Tiit Suka pansolik naer, ma olin täiesti veendunud, et see jääbki külge ja hakkangi edaspidi täpselt niiviisi naerma. Siis oleks Suures ja Tähtsas Ettevõttes saanud kõik mõelda, et nii, nüüd on küll kõik, Mutrike on totally lost it. Haha-ha-ha-haa!
Ja "kotleti-tants"....liiga hea, et tõsi olla. Ahjaa, ma teadsin juba ammu, et Tiit Sukk mulle meeldib, aga et mulle ka Taavi Teplenkov meeldib, seda ma enne "Voldemari" ei teadnud. Nüüd ma tean! Vanasti meeldis mulle Arnold Schwarzennegger.
Lisaks sellele, et ma eesti kultuuriloos end hetkel palju valgustatumana tunnen, avastasin ma, et ma naudin ka aplausi. Või plaksutamist? Ma ei tea kumba, aga igakord tekitab see käteheli mus ülevad tunded. Huvitav, mis tunne oleks, kui Mutrikesele endale keegi plaksutaks?
Võib olla ühel ilusal päeval meelitab Mutrike teliku lukustussilindri tihendi müümisega aplausi välja?
Aga kellelt.......