Barbie-Kai

Mul on üks sõbranna - selline elussuuruses Barbie. Kui Barbied oskaksid rääkida, siis arvatavasti räägiksid nad täpselt samamoodi nagu Kai ja neil oleks täpselt ühed ja samad probleemid. Ausalt! Ma aeg-ajalt ikka mõtlen, et mis tema peakeses küll toimub, sest kui asjadest annab valesti aru saada, siis ta kindlasti saab valesti aru; kui asjad ajab untsu ajada, siis ta ajab; kui asjad annab ära kaotada, siis ta kaotab. Ja mitte kunagi ei tea ta mitte millestki mitte midagi. Nagu vati sees. Aga kogu oma barbilikkuse juures on ta sellest hoolimata, või pigem tänu sellele, ülilahe. Mitmel erineval põhjusel:
1)oma naiivsusega ajab ta mind alati naerma;
2)tema üle saab alati naerda;
3)ta ei solvu kui ta üle naerdakse;
4)vahepeal on hea kui kellegi teise üle saab naerda;
5)ma saan ka vahelduseks ennast targemana tunda või targem tunduda.

Barbie-Kail on alati 4 probleemi:
1) ta on paks;
2)keegi teine ei saa aru, et ta on paks;
3)ta tahaks midagi (head) süüa, aga ei saa, sest ta on paks;
4) ta tahaks midagi (head) süüa teha, aga ei oska midagi teha.

Barbie-Kai sünniks justkui iga päev uuesti ja avastab iga päev enda jaoks midagi uut. Kui Barbie-Kaiga läbi moodsate suhtlusvahendite suhelda, siis absoluutse kindlusega on iga teise vastuse peale tema vastus "aa". Justkui saaks ta iga kord midagi totaalset uut ja huvitavat teada. Aaaaaa!
Lisaks sellele saab ta iga päevaga targemaks:
1) ta sai teada, et lennuki keskmine kiirus ei ole ca 200 km/h
2) ta sai teada, et kui peas on vaid vaakum, siis seal ei olegi midagi
3) ta sai teada mitme kuu tagant on kvartal
4) ta sai teada, kaua on restoranis prae ooteaeg
5) ta sai teada, et praadimisel tuleb kasutada õli

Barbie-Kai on elušeff sõbranna! Me like Barbie!