Teksti luges Toomas Lasmann

See on huvitav, millise pildi inimesest suudab kujundada internet millise pildi me endast ise suudame läbi interneti jätta. Ma rääkisin eile ühe sõbrannaga, kes muuhulgas ütles, et ma olen üks huvitav karakter - mind kas armastatakse väga või vihatakse täielikult, ei mingit vahepealset tilu-lilu. Suuresti tänu blogile. Ma pidin sellega nõustuma.

Ma olen tänu blogile suutnud endast nii palju erinevaid muljeid jätta. Ullike, kes ei tea midagi päriselust. Naiivitar, kes ei oska midagi. Enesekeskne ja eneseimetleja. Halb ema. Keskealine kole(dapoolsem) tädi. Ja loomulikult ei saa mind usaldada. See on pilt minust ühele osale inimestest. Teine osa inimesi peab mind läbi blogi julgeks ja ettevõtlikuks, loominguliseks ja hea huumorisoonega ning nimetab eeskujuks (ei, ma ei imetle ja kiida end jälle, vaid nii on mulle inimesed päriselt ka kirjutanud).

Ma võin jätta enesekindla ja ülbe mulje. Aga ma võin olla ka väga häbelik ja sõnaaher. Võib-olla tundub uskumatu, kuid võõras seltskonnas võin ma väga häbelik olla. 

Veelgi kummalisem tundub ilmselt see, et üks osa minust ei armasta tähelepanu, teine osa ilmselgelt siiski. Kas ma olen öelnud, et olen sündinud Kuke aastal (ja olen Kalade tähtkujus). See ütleb minu kohta nii mõndagi, eks.  

Ma olen läbi blogi endast päris palju erinevaid pilte maalinud ja palju ise andnud põhjust end vihata, provotseerinud ja kaitsepositsioonil enda vihkajaid rünnanud (ja 99,99% tõenäosusega ka jätkan seda). Seda kõike virtuaalmaailmas. Milline olen ma tegelikult? Seda on mul endal väga raske öelda. Kas mina ja blogi-mina oleme täpselt üks ja see sama isik? Ma ei tea. Kõik, kes te mind vähegi tunnete ja teate, vastake teie. Päris huvitav oleks teada. 

Milliseks aga peaksite te mind siis kui te poleks siin blogis kunagi mu pilti näinud?

 Ma olen viimasel ajal hakanud lugema üht blogi, kelle autorist ma ei olnud kunagi pilti näinud, mul oli vaid ettekujutus temast. Ma pidasin teda millegipärast poolhipsteriks või boheemlaseks, kuid tuli välja, et tegu oli hoopis väga kauni ning naiseliku naisega (mitte et hipster ei võiks kaunis ja naiselik olla, aga saate aru küll). Teine üllatus tuli kui sain teada, et üks blogija on 40-aastane. Ma olin alati arvanud, et ta on minust noorem või igal juhul mitte vanem kui mina. 

Kas te Toomas Lasmanni mäletate? Ma olin tema hääle põhjal veendunud, et tegu on pika, seksika, veidike jamesbondiliku tüübiga. Suur oli mu üllatus kui kunagi palju hiljem häälele ka nägu lisandus ja James Bondi asemel hoopis armas vanaisa oli. 

Naljakas see kujutlusvõime värk.