Kui palju rõõmu võib teha juustunuga

Me käisime Idaga eile külas ja kuna ma ei taibanud ju Eestist suurt midagi kaasa võtta, siis on päris palju pisiasju, millest ma olen puudust tundnud. Näiteks olen ma kogu siinveedetud aja juustu nüsinud tavalise tillukese noaga. See on mind hulluks ajanud, sest viilud tulevad kaks korda paksemad kui sai. Eile saime me juustunoa laenata. Ma ei oska isegi seletada kui palju rõõmu võib teha üks selline pisiasi nagu juustunuga. Ma sain Thor Bjørklundi ärritusest ja vaimustusest aru. 

Kes on Thor Bjørklund? 

Tänapäeval teab  iga endast lugupidav norrakas ja eriti Lillehammeri elanik peast juustunoa sünnilugu, sest nii nagu mulle on sadu kordi räägitud "me kõik  teame, et juustunuga leiutati  Norras ja just Lillehammeris“.

Oli soe suvepäev aastal 1925 ja Thor Bjørklund pidas oma Lillehammeri puidutöökojas lõunapausi. Nagu tavaliselt avas ta toidupaki suure ärevusega, et näha, mida naine talle seekord kaasa on pannud. Tema rõõm oli ääretu kui ta avastas neli võileiba juustuga….aga suvesooja käes oli juust sulanud ning kui aus olla oli nägi see veidike ebameeldiv välja.

Ta proovis juustulõike viilutada, et need peenemad oleks. Kõige pealt proovis ta noaga, see ei toiminud, siis saega, ka see toimis halvasti. Edasi proovis ta juustu viilutada höövliga, millega ta just oli puitu hööveldanud. See toimis ideaalselt, kuid oli natuke raske ja ebamugav kasutada, kindlasti ei oleks seda saanud köögis kasutada. Ta mõtles välja, et höövel tuleks muuta väiksemaks ja kergemaks. 

Järgmisel päeval leidis ta metallitüki, millesse ta lõikas ava, painutas ava allapoole ja tagumise otsa ülespoole, et oleks võimalik lõigata paraja suurusega juustuviil. Lõpuks lisas ta metallplaadile varre, et höövlit oleks lihtsam kasutada. 

Juustuhöövli edu avastades proovisid paljud Thori leiutist kopeerida, see mehele ei meeldinud ja ta patenteeris oma toote (patendinumbriks sai 43377). Paari aasta pärast oli nõudlus juustuhöövlite järgi nii suur, et mees pidi oma puidutöökoja ümber ehitama juustuhöövli-tehaseks. Thor ja tema naine nautisid ülejäänud elupäevad luksust.

See on edulugu, mida norrakatele meeldib rääkida, nad on uhked nii suurepärase leiutise üle. 1998.aastal loodi isegi „Den Internasjonale OsteHøvel Foreningen” (Rahvusvaheline Juustunoa Organisatsioon).