Kas ma tahaks/julgeks terve linna ees silmini täis olla ehk Norra eripära

Sellest, et 17.mai on Norras üsna eriline päev, olete te ilmselt aru saanud, aga seda, et see ka omajagu kummaline päev on, seda te võib-olla ei tea. Kui te olete kevadel Norras käinud, siis te olete ehk näinud (suures osas) punaseid tunkesid kandvaid inimesi, kes natuke naljakalt käituvad? Nemad ongi russ - abituriendid, kes tähistavad keskkooli lõppu, 

Russefeiring (= russ'i tähistamine) võtab üldjuhul tuurid üles just maikuus ja lõppeb koos laste rongkäigu ja russetog'ga (=abiturientide rongkäiguga) 17.mail. 

Minu esimene mälestus sellest kummalisest traditsioonist on seotud Austraaliast pärit vahetusõpilase Kirillyga. Tema oli meist Lillehammerisse tulnud varem ja oskas juba imehästi norra keelt ning oli keskkonda sisse sulandunud, ta oli kõigiga sõber, naeratas kõigile laialt, oli nii kena ja tark, teda toodi igal pool meile eeskujuks ja pealekauba oli ta veel russ ka. Meie, uued vahetusõpilased, olime häbelikud ja vaiksed, me ei saanud veel ööd ega mütsi aru, kus me oleme ja mis meist tahetakse ning mis üldse saama hakkab. Kirilly teadis kõike. Sellepärast ta meile esimese hooga väga ei meeldinud. Puhas kadedus ilmselt.

"Kas teie lähete alles 11.klassi?" küsis ta minult ja Yukolt ja lisas "oi, kui kahju, siis te ei saagi russi tähistamisest osa. See on Norras nii suur asi. Nii kahju, et te sellest ilma jääte."  Ja Kirilly meeldis meile veel vähem. Olgu, tegelikult saime me siiski kenasti läbi, sest kuulusime Yuko ja Kirillyga ühte Rotary klubisse, kuid tegelikult läks tõesti nii, et mina ja Yuko sõbrustasime rohkem Tomotaka ja Faylyniga, kes olid YFU vahetusõpilased, kui Kirillyga.*

Hiljem sai muidugi Yuko teada, et ka tema on siiski russ:) 

Igatahes siis russ. Traditsioon ulatub tagasi 1905.aastasse, kui Kristianias koolide õpilased võtsid kasutusse punased russ-mütsid. Kui ma õigesti aru olen saanud, siis varasemalt olid eksamid muul ajal, kuid selleks, et pidutsemist piirata ja jätta õpilastele rohkem aega selleks, et tegeleda kooliasjadega, siis 1980-aguses tõsteti lõpueksamid 17.maile järgnevatele päevadele. Liigne pidutsemine tähendab paljudele eksamitelt läbikukkumist. Aga siis saab ju jälle uuesti russ olla:) 

Ma saan aru, et punastesse traksipükstesse (kutsekoolidel on sinised russ-kostüümid) riietuvad abituriendid alles kevadel, kuid minule on küll meelde jäänud just nagu oleks nad kogu aeg vaid nendes koledates kostüümides ringi käinud. Ilmselt on see mälestus seotud sellega, et aprillis-mais on neid linnapildis lihtsalt nii palju näha. Neid võib linna peal näha tegemas igasugu lollusi - täitmas russ-ülesandeid. Tihti on neid ülesandeid ka kritiseeritud, sest nendega võib kaasneda seaduserikkumisi ja liigset alkoholitarbimist. Ma mäletan kui volbriööl Britt mulle selgitas, et see on "selline kohutav öö", kus iga nurga võib näha oksendavat abiturienti ning paljud neist korjatakse hommikul kokku põõsaste alt, kuhu nad peale metsikut pidutsemist magama on jäänud. Kas te "Lillyhammerit" vaatasite? Seal on ka üks episood, kus Lillehammeri russefering on sisse toodud. Just nii see välja näebki. Ja ka Britt ei liialdanud tegelikult sugugi. 

Russefeiringu üheks oluliseks osaks on russebil (=abiturentide auto), mis on üldjuhul vana buss. See ostetakse kamba peale  ja värvitakse siis punaseks (või siniseks), kaetakse oma hüüdlausete ja ka reklaamiga. Sellele osale pannakse aasta aastalt aina rohkem rõhku - muusika ja värvid käivad asja juurde ning tihti palutakse ka mõnel tuntud artistil oma bussidele tunnuslaul kirjutada. Samuti on igal russil olemas oma russekort (=visiitkaart), millel on peal humoorikad hüüdlaused, ning mida teiste russidega jagatakse. Marek küsis mult, miks. Ega ma täpselt teagi. Tea, kas nad isegi teavad, et miks. Võib-olla sellepärast, et see on traditsioon? 

"Huvitav palju lapsi üheksa kuud hiljem sellise pidutsemise tagajärjel sünnib?" küsis Marek. Ma ei ole sellekohast statistikat uurinud, kuid küsimus oli tal õigustatud. Alkohol, seks (sealhulgas ka vägistamissüüdistused) ja narkootikumid on russefeiringu lahutamatu osa. Paljud abituriendid muidugi vaidlevad selle üldistuse vastu, kuid paratamatult käivad seks ja alkohol siiski selle pidutsemise juurde. Russide käitumist õigustatakse tihti sellega, et noored tahavad "puhata ja mängida" peale pikka kooliaega, et see on noorte aeg end vabana tunda. Eks ta on nii ja naa. Õigus on neil, kes seda kaitsevad ja õigus on ka neil, kes väidavad, et russefeiring on veidike hullumeelne. 

Sellest, et alkohol mängib suurt rolli, saab aimu ka russetogi vaadates. Ma ise mõtlen, et kas ma tahaks, et terve linn mind silmini täis lollusi tegemas näeks? Norra noori ei paista see üldse häirivat. 

Mitte et ma ise ei oleks kunagi silmini täis olnud ja ei oleks kunagi lollusi teinud, aga ma ei tea, kas just nii kõigi silme all. 

See on naljakas fenomen 17.mai juures. Päev algab imearmsa lasterongkäiguga ja lõppeb hullumeelse ning pöörase russetogiga, mida tulevad ikka jälgima kõik elanikud. 

Ja ärge saage minust valesti aru, see on üks paganama lõbus ja meeleolukas rongkäik. Nii pealtvaatajaile kui osalejaile. Kui satute 17.mail Norra, siis jätke meelde, et russetog on midagi sellist, mida mujal maailma kogeda ei õnnestu. Minu teada vähemalt. 

All on üks väike kokkuvõtte Lillehammeri selleaastasest russetogist.

 

 

  

Me (1997/1998 aasta) vahetusõpilased suhtleme ikka omavahel Facebookis. Alles hiljuti kirjutas meie gruppi Estelle, kes oli vahetusõpilane Prantsusmaalt: "Meie linna tuli vaheusõpilane Norrast, me hakkasime rääkima Norrast ja koolist ja Rotaryst ja mulle tundus nagu oleks see kõik alles eile olnud. Seda seniks, kuni vahetusõpilane ütles, et on sündinud samal aastal kui meie Norras olime vahetusõpilastena."
See vahetusõpilase aeg oli üks tore aeg. Silmiavav ja hariv samuti. Oma Thor Heyerdahli-momendist teen ma nostalgialainel olles kohe eraldi postituse.