Gastronoom, toidublogija, tippkokk, suursaadik ja diip kunstiinimene

Hea Eesti toit. Regram Edward Blomi Instagramist

Kui ma 16-aastasena Norra kolisin, ei osanud ma midagi rohkem süüa teha kui võileibu. Söögitegemine ei pakkunud mulle absoluutselt huvi, aga ma sattusin elama perekonna juurde, kes jumaldas söögitegemist ja head toitu. Esimesed korrad kui ma neid köögis abistasin, usaldati mulle vaid kartulikoorimine, sest millegi muuga ei saanud ma hakkama. Tegelikult ei saanud ma sellega ka hakkama, aga nad olid kannatlikud. Esimesed korrad kui ma iseseisvalt pidin kartuleid keetma, rippusin ma 40 minutit telefoni otsas ja kuulasin vanatädilt instruktsioone, mida ja kuna ma tegema pean, et kartulid valmis saaks. Kui ma esimest korda pitsat lubasin teha, iseseisvalt, lõppes see sellega, et ma ostsin viimasel minutil poest valmis pitsapõhja ja toppisin sinna peale kõik, mis ahjus olnud nässu läinud pitsalt ära andis kraapida. Jah, ma olin totaalne toiduvõhik.

Läks aega, aga minust sai asja. Ma nakatusin toidutegemise pisikuga. Tänu Brittile ja Arnele hakkasin ma toidutegemist ja head toitu armastama. Ma ei pea end imeliseks kokaks, aga toidunautijaks küll.

Norra talvest oli meeldiv vaheldus teha väikene põige kevadisse Stockholmi.

 

 Selle pärast on mul ääretult hea meel ja au võtta osa erinevatest toiduga seotud üritustest. Sel nädalal oli mul õnn võtta osa Stockholmi Eesti saatkonnas toimunud Eesti toidu promoüritusest. Mu meelest on nii ääretult vahva, et üldse mitte eestlaslikult on Eesti toiduainete tootjad otsustanud oma jõud ühendada ja üheskoos välisturgusid vallutada. Kõik näevad ühise eesmärgi nimel vaeva, pingutavad ja ei suhtle omavahel absoluutselt kui konkurendid. See on nii tore! 
Mina omaltpoolt aitan neid hea meelega Norraga.

          Rõngu Mahla "Külluse" sarja kinkepakend on mu meelest suurepäraseks eeskujuks, milline üks silmatorkav ja meeldejääv pakend olema peab. Karbikaane seesmisel poolel oli väga hea Eestit tutvustav tekst. Jättis hästi mõnusa mulje.

Rõngu Mahl ei olnud loomulikult ainuke, kes potentsiaalsetele edasimüüjatele ja huvilistele omanäoliselt ja toredalt lähenes. Mulle endale meeldis seekord väga "Semu" väljapanek ja tootenäidised (ebaküdooniakrõpsud maitsesid imeliselt), "Pagaripoisid" turundusjuht teeb alati suurepärast tööd - kokamüts pähe ja kohe kööki küpsetama, "Vigala" määrdejuustust sai minu uus lemmik (kauni pakendi eest plusspunktid), "Saaremaa lihatööstuse" grill sobis päikselise pärastlõunaga suurepäraselt. Ma ei hakka kõiki tootjaid eraldi välja tooma, aga ausalt, kui ma ürituse alguses olin natuke skeptiline, et kuidas see kõik välja kukub, siis lõppedes oli mul tõesõna suur rõõm, et olin saanud nii toredal Eesti toitu tutvustaval üritusel kaasa lüüa.  
Ma loodan siiralt, et varsti läheb kõigil neil tootjatel sama hästi kui Põhjala õllel. Põhjala õlu võib uhkusega öelda, et  on esimene Eesti õlu, mis on esindatud nüüd ka Systembolaget'is. Aplaus!

Sigin ja sagin hea toidu ümber oli tõeliselt nauditav.

 

Nii palju uusi kontakte, huvitavaid tuttavaid. Kõrvuti Vigala mozzarellat, Saaremaa vorsti ja Rõngu Mahla nautimas gastronoom, toidublogija, tippkokk, suursaadik, aukonsulid ja üks tilluke tilluke diip kunstiinimene.
Ja kas ei ole uhke tunne kui toitu valmistab tõeline tippkokk, 2009 aasta Bocuse d'Or'i hõbemedali võitja, Michelini tärnidega pärjatud restoranidest tuntud Jonas Lundgren. (Jonas Lundgreniga saate lähemalt tutvuda tema kodulehel siit: )

Mul on õudsalt kahju, et mu telefon ei anna edasi kui kirkad need sorbeed tegelikult olid.

 

Kohal oli ka  Rootsis tuntud toidublogija  Edward Blom, kes Eesti toidule väga kiitva hinnangu andis. Tema jutu järgi on Eesti toidul Rootsis piisavalt austajaid. Ma usun teda. Eesti toit on hea!

Lõpetuseks minu sügav kummardus kõigile tegijatele, et nad üritavad üheskoos leida võimalusi välisturgude vallutamiseks. Rõhk sõnal "üheskoos".