Mingi aeg tagasi juhtusin telekast nägema kaht ajukeeniusest (nimelt kirjutasin K-ga, et rõhutada selliste "ettevõtjate" ajumahtu, kuna mu korrektoril tekkis paaniline hirm, et ma ei teagi, kuidas geenius tglt kirjutatakse, siis igaksjuhuks lisan selgituse:D) "ehitajat-ettevõtjat". Poole peal hakkas millegi pärast endal piinlik, aga sundisin end lõpuni vaatama, et näha kui piinlikuks asi veel minna saab. Kuigi natuke naljakas oli ka. Et tegu oli "Võsareporteri" saatega, siis sain aru, miks nende peale eetriaega raisati. Saate formaat ongi selline!
Eile aga sattusin nägema "Reporterist" (mis peaks vist olema uudistesaade vms) lõiku mingitest "rahvuslastest", kes end poliitikamaastikule tahtsid murda või jumal teab, mida nad tegelikult saavutada tahtsid. Ma ei saanud üldse aru, miks nende peale eetriaega raisati, mis nende sõnum oli, mida selle lõiguga meile öelda taheti? Vähe sellest, et nad kohe algusest peale minu arvates täielikku jama ajasid ja ise ka õieti ei teadnud, mida nad saavutada tahavad, vihastas mind ka selle loo homofoobiline lõik - kui nemad peaks ma-ei-tea-kuhu valituks osutuma, siis homod (vabandust, ma ei tea, mis see "poliitiliselt korrektne" väljend on) unustagu kõik oma soovid, tahtmised, õigused, lootused, ootused. Igaveseks! Olgu, ma olen ehk nii palju nõus, et võib-olla tõesti pole kirjude lippudega vehkides vaja oma seksuaalsust väljendada, aga sellegi poolest ei tule homosid luku taha panna ja eluks ajaks ära peita, et nad "normaalsete" inimeste eksisteerimist ei segaks. Kas nemad ei olegi inimesed? Kas nad ei tohi ise otsustada, kellel nad käest kinni hoiavad? Miks nad peavad linnas liikudes kartma, et mõni põmmpea neile lihtsalt selga sõidab, "sest nad on ju pederastid"?
Minu jaoks on käest kinnihoidvatest samasoolistest inimestest palju õõvastavam vaatepilt inimesed, kes plätudega sokke kannavad. Aga neid ei keela keegi ära, kuigi see on ka kole vaatepilt. Vähemalt minu arvates. Samas jälle ma ei lähe soki-plätu inimestele kallale, sest see vaatepilt häirib mind. Ma ehk naeran nende üle ja vangutan pead, aga keegi ei käse mul kotkapilgul neid jälgida, ma võin vabalt pea kõrvale keerata ja imetleda kellegi teise moekamaid jalavarje.
Lisaks sellele mõtlen ma, et järelikult võib mingil hetkel meist igaüks tänaval peksa saada - sest me teeme midagi "valesti". Rääkimata siis nendest kordadest, kui ma olen mõnel sõbrannal käest kinni hoidnud, ju on siis mind ka lesbiks peetud või lausa nendest kordadest kui minu enda tuttavad täiesti hetero-mehed naljaviluks on üksteisel ümbert kinni hoidnud. Vedas neil, et nad homode pähe peksa ei saanud.
Sellistele põmmpeadele, kes homode peksmise pärast vahistati, tuleks endale üks korralik keretäis anda. Lihtsalt selle eest, et nad põmmpead on. Kas see oleks õiglane? Mu meelest on nokatsi ja kleeplindiga ülespoole teibitud ninadega põmmpead palju hullem vaatepilt kui homod, aga ka nendest ei lase ma end häirida. Ma teen nagu ei näeks neid. Nagu neid poleks olemas. Minu jaoks. Las nad siis omas maailmas olla rahulikult lahedad edasi. Las igaüks olla meist selline nagu ise tahab.
Paar mu väga lähedast sõpra on muideks homod. Ma julgen öelda, et mul on väga uhke tunne nende sõber olla. Tegu on tõeliselt intelligentsete ja arukate, laia silmaringi ja rikka mõttemaailmaga noorte meestega. Ja mul on tõeliselt kahju, et leidub mingi osa inimesi, kes nendest lugu ei pea või neile peksa tahaks anda vaid sellepärast, et nad on teistsugused.
Aga võib-olla peaksin mina ka end mõne idiootse avaldusega kuhugi "Reporterisse" sokutama, kes teab võib-olla mõjuks raamatumüügile nii hästi, et ma ei jõuaks uusi raamatuid juurde trükkida?
No comments:
Post a Comment