Monday, September 27, 2010
Edasi!
Nädalavahetusel oli mul plaanitud suhelda ühe juristiga, et üks otsus edasi kaevata (teate ju küll milline!), tänaseks olen ma aga selle plaani maha matnud. Ma ei taha! Ma ei viitsi! Ja ma ei jaksa! Mulle ei tundu see enam oluline. Mina sain oma õppetunni ega kahetse midagi. Mis siis sellest, et mingid Tatraveskid mind saamatuks ja ebasobivaks ja jumal-teab-veel-kelleks-pidasid/peavad. Nende arvamus ei loe mulle midagi, sest need, kes mind tunnevad ja kelle arvamust ma ka oluliseks pean, nemad teavad, milline ma tegelikult olen. Tsiteerides elavaid klassikuid: "Oled rohkem kui täiuslik –oled ainukordne – ekslik, uudishimulik, alati kirglik oma avastustes ja unistustes" On aeg liikuda edasi! Avastada uusi võimalusi! Täita unistusi! Olla õnnelik!
Miks ma kõigest ühe lühikese nädalavahetusega oma meelt muutsin, mõtlete te kindlasti. Vastus on väga lihtne. Meil kõigil on oma mured, probleemid, hirmud, kartused, lootused, ootused. Kahjuks oskame me kõike näha vaid liiga enda vaatevinklist ja meie oma mured tunduvad alati kõige suuremad, kõige tähtsamad maailmas. Liiga tihti ütleme me liiga palju, selle asemel, et mõista ja vajadusel lihtsalt vaikides toeks olla. Ja me mõtleme liiga palju sellele, mis teised arvata võivad. Me eeldame ja tekitame endale eeldamisega lisaprobleeme, lisastressi, lisapingeid. Me haavume teiste juttude ja oletuste põhjal. Me keerame võlli üle, sest me ise saame asjadest valesti aru. Me arvustame teisi ilma, et ise oleksime enne peeglisse vaadanud.
Ma mõistsin nädalavahetusel, et minu mured ei ole tegelikult mingid mured, vaid pseudoprobleemid. Ümberringi on palju koledamaid probleeme, mida me oleme valinud mitte märgata. Me oleme vältinud neid murtud tiivaga metsparte. Mina olen keskendunud vaid oma probleemidele, end isegi ehk haletsenud, selle asemel, et märgata teisi, olla tänulik, neile kes mind toetavad, olla ise toeks, mõista... Ja aidata siis kui abi tahetakse mitte toppida oma nina teiste eludesse, sest nii põnev on ju...
Nädalavahetus avas mu silmad ja ma luban, et püüan edasipidi olla mõistvam ja toetavam,sest nagu üks teine elav klassik ütles: "Tänu toetusele on katsumused vaid nohu. Ravime ära!"
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Armastan sind Liisu!
ReplyDelete