Kuna Janek hindas eile mu meistritöö trepi kallal "okeiks", arvas ta, et ma peaksin selle ka lõpule viima, lubas veel hommikuks valge värvi välja otsida, sest seda pidi meil kodus olemagi olema. Hommikul ootaski mind garderoobis pott valge värviga ja ohates (mul pole ju püsivust selliseid asju lõpetada, selleks on üldjuhul ikka olemas hr Abikaasa, et minu algatatud projektid lõpule viia) asusin asja kallale. Olgu siis nii - trepp saab värvitud! Isegi kui pidin selleks ohverdama "8 lihtsat reeglit", "Jimi maailma", "Will&Grace'i", "Kaks ja pool meest"...
Kõige pealt nägin ma hirmsat vaeva, et värvipott lahti kangutada. Pärast kahte murtud otsaga kahvlit ja ühte murtud küünt elasin ma sellel jalgupidi otsas, samal ajal kaant ära kangutades. Olin üsna veendunud, et järgmiseks on terve elutuba kaetud valge värviga. Seda viimast siiski ei juhtunud ja lõpuks andis ka kaas järgi. Värvimine võis alata!
Aga valge värvi asemel vaatas mulle vastu midagi, mis meenutas tapeediliimi. Pärast mõningat segamist, meenutas see siiski ka valget värvi. Igaks juhuks proovisin esimese pintslitõmbe sellisesse kohta, kus see väga välja ei paista või halba ei tee. Juhuks kui ikkagi on tapeediliim. Vist ikkagi oli värv, aga pärast esimese trepiastme värvimist, sai selgeks, et päris õige see asi ikka ei ole. Vaadates eilset valget pinda ja tänast - siis olid need nagu öö ja päev. Trepiaste olekski nagu valkja tapeediliimiga üle võõbatud. Ja tilkus ka teine nagu nohune nina. Igaks juhuks ma rohkem ei värvinud. Mina ei tea, kas Janek oli selle värvi mulle jätnud blondiprooviks või polnud see siiski valge värv, aga võimalike suuremate kahjude ära hoidmiseks viskasin pintsli selleks korraks nurka ja asusin "Meeleheitel koduperenaisi" vaatama. Seda ma vähemalt oskan!
...lõpuks andis ka kaas JÄRELE. Mitte järgi.
ReplyDeleteLihtsalt teadmiseks ja üldse mitte paha pärast :)
täpitark
püüan alati selle meelde jätta, aga alati kasutan ikka valesti:)
ReplyDelete