Spungihuvilistele lisa

/.../
Austusavaldusena Gustav Ernesaksa „Tormide rannale“ tegime olematu, aga kuulsa kõrtsi trepil lahti teise 2005. aasta pinot gris pudeli. Kus siis veel jalga puhata ja keelt kasta kui mitte kõrtsis, mis sellest, et kujuteldavas. Juba vanal ajal oli tarbekäikudel (vooris olles, veskile sõites, kaubaretkel, linnasõidul) kõrts peatuskohaks mistahes nädalapäeval. Ja ei olnud see midagi vaid meeste kogunemiskohaks, mitmel pool oli ka naistel kombeks kõrtsis tantsimas käia – antiikne ööklubi. Ma kujutan ette küll, kuidas neid naisi vaadati, kes oma reha ja voki nurka viskasid ning selle asemel antiikses ööklubis diskotasid. Huvitav, mis muusika saatel - Appsaid, innsaid aut, šhiis livin la vida loka, šhiil pušš änd pull juu daun, livin la vida loca’t ei osanud siis veel keegi karta. Isegi reinlender ja polka leiutati hiljem kui vanakooli tšikid juba Pihla kõrtsis jalga keerutasid. No jah, mis neil siis üle jäi, kui arvatavasti Juhani ja Jüri kammi – või parmupilli saatel tantsu lüüa. Sa vahi neid mehi tegelikult, juba aegade hämarusest alates on nad osanud naisi oma pilli järgi tantsima panna. Ja naised on aegade hämarusest seda teinud ka, viskasid oma vokid nurka ja Juhani ning Jüri pilli järgi tantsima. Nad, rumalad, ei osanud arvatagi, et see oli vaid peibutuseks, hiljem kui juba kuu oli taevast alla toodud ja tüdrukutel põlved nõrgad, tõid Jüri ja Juhan õiged pillid välja: Pole siin mingit kõrtsis tantsimist, lapsed vaja üles kasvatada, sead sööta, hein teha, leib küpsetada – ega need tööd ennast ise ära ei tee. Mille jaoks see naine sai siis majja võetud? Ei saa sinna kõrtsi lasta, ma tean küll, kuidas see naabri-Juhan sind vaatab........ Vot sellised mehed on need Juhan ja Jüri! Pole siis ime, et Kai mees arvab, et naine on kodus vaid töötegemiseks, ta ju Juhani otsene järglane – õige eesti mees. Pole siis ime, et ta ootab, et naine siiani voki vuristaks, vilja teeks ja rehte peksaks – see on tal ju geenides.
„Naised, ma tegin praegu just avastuse. Ma tean, miks mehed ootavad, et naised neile kõik ette-taha ära teeks. Kõiges on süüdi Juhan oma parmupilliga!“ „Nii, Mariale enam veini ei anna, peksab juba puhta segast!“ otsustas Tiia. Oli aru saada, et teised on temaga sama meelt. Roosi katsus mu laupa: „Äkki on palavik?“ Kerle aga teadis vastust, tema teadis, mis minuga juhtus. Ma olin raudselt nakatunud puukborrelioosi, raudselt. Ja nüüd hakkas see välja lööma: kõigepealt sonimine, siis palavik, siis jääb uimaseks ja siis annab otsad. Ei no tere-tore, selline reisikaaslane. Nii egoistlik. Üldse teiste peale ei mõtle, mis reis see on, kui ühel on puukborrelioos ja kohe-kohe otsi andmas: „No mida me suga nüüd peale hakkame? See on raudselt nakkav ka veel. Mina ei saa endale borrelioosi ega mingit muud nakkust lubada, minul on järgmisel nädalal Aki ja Daki ja Kakiga naisteõhtu. Mul on plaanid juba tehtud. Ei no päris hästi. Tänks täiega!“
Mis mul siis üle jäi kui kõigile oma teooria ka valjuhäälselt ette kanda. Peab ütlema, et mu oma peas kõlas see palju vaimukamalt, aga siiski mu jutul oli jumet. Ma olin millegi jälile jõudnud – võib olla isegi Spungi leidnud. Pidi see Spunk siis ka nii nigel leiutis nüüd olema – saada teada, et meeste käitumises on süüdi Juhani parmupill ja antiiksed ööklubid. See polnud nüüd küll mingi kirss-tordi-peal-tüüpi-avastus, aga mis teha, vähemalt olime me lahendanud müsteeriumi Kai mehega. Ta ei taha, et naine kogu aeg Pihla kõrtsis käib, sest mine tea, mida Naabri-Jaan plaanida võib, võib olla ka algul meelitab parmupilliga, lubab kuu ja päikese alla tuua. Sellepärast ta naise kodus tööle panebki, sellepärast ta ütlebki et hakklihakaste ja kotlet pole miski söök, need saavad liiga kiiresti valmis ja naine võiks jälle Pihla kõrtsi minna. Naisele tuleb selgeks teha, et üks õige õhtusöök on vähemalt neljakäiguline ja soovitavalt kulub toidu tegemiseks nii palju tunde, et naine on pärast seda Pihla kõrtsi jaoks liiga väsinud. Ei pea silma peal hoidma ja muret tundma. Igaks juhuks jätab ta enda järele koristamata ka, peidab diivani alla sokke ja laua alla tühje õllepudeleid – juhuks kui naisel peaks söök liiga ruttu valmis saama, et oleks uus tegevus kohe varnast võtta. Hoolitsev eesti mees – sisustab kõik naise vaba aja, nii et naine ise ei pea üldse oma pead vaevama, mida järgmiseks teha. Kui neljakäiguline õhtusöök tehtud ja naine ikka veel väsinud pole, siis tuleb kokku korjata mehe sokid ja koristada ära tühjad õllepudelid, edasi võib naine näiteks aknaid pesta, pesu triikida, põrandaid pesta. Naabri-Jaani pärast ei pea mees niiviisi muretsema.