TSENSEERIMATA Mutrike on tagasi! vol3

...Suures Ja Tähtsas Ettevõttes viibides kohtus Mutrike ka Teiste Kolleegidega, kes kõik olid ühte meelt, neil oli nii kahju. Eriti kahju oli Ühel Särtsakal Teist Keelt Kõneleval Daamil, kes ütles ka, et Mutrike oli alati eriline olnud, päikeseline ja meeldiv, et tema küll Mutrikese blogi ei ole lugenud, aga küll on kahju, et „neile teistele“ see blogi ei meeldinud. Mutrike seletas ka, et temagi ei saa aru, mis seal mitte meeldida oli, aga kes on tema, et Tähtsate Inimestega vaielda.
Järgmisena võiks Tähtsad Inimesed muideks kirjandust ära keelama hakata – mis ei meeldi, keelatud, mis meenutab ennast, keelatud, mis on sarkastiline, keelatud. Mutrike mõtles küll ka, et millest Särtsakal Daamil kahju on, et Mutrike ju isegi veel ei tea, MIS edasi saab, aga ei hakanud uurima ka, et kas Särtsakas Daam teab siis rohkem kui Mutrike. Ütles lihtsalt, et kuu aja pärast siis näeme.
Kodus oli ka Mutrikese Abikaasa segaduses, MIKS siis ometi ei räägitud, mille alusel Mutrike vallandatakse. Mutrike kehitas kah õlgu, et temagi oleks tahtnud selgust, aga Tähtsad Inimesed ütlesid, et kuu aja pärast siis...

SELGUS saabus järgmisel päeval. Ja see on juba tõeliselt kõrge tase, isegi Suure Ja Tähtsa Ettevõtte kohta.
Mutrike oli just õues ja luges raamatut kui saabus Turvafirma kullerauto – Mutrike ei saanud aru, et mis see küll olla võiks. Turvafirma Kuller ütles, et tal on kiri Suurest Ja Tähtsast Ettevõttest. Mutrike oli VÄGA SUURES HÄMMINGUS. Mis asi see siis veel olla võiks? Tegi kirja lahti ja sai KOONDAMISTEATE. Saate aru? Kuller oli kohal käinud ka eelmisel päeval, aga kahjuks ei olnud Mutrikest kodus. Saate aru, SAMAL PÄEVAL KUI MUTRIKE ISE OLI SUURES JA TÄHTSAS ETTEVÕTTES KOHAL KÄINUD ja tahtnud teada, kas peab ka hjuuman riisoorsisega rääkima. SAMAL PÄEVAL kirjutas hjuuman riisoorsis KOONDAMISTEATE ja SELLE ASEMEL, et Mutrikesele see kätte anda, saadeti see SAMAL PÄEVAL KULLERIGA. Kui Mutrike selle peale mõtleb, hakkab tal üsna paha. Mis inimesed need on, kes silmast silma ei julge rääkida ja saadavad argpükslikult kirja kulleriga? Ahjaa, Suures Ja Tähtsas Ettevõttes tehaksegi kõike selja taga ja salaja.
(Või äkki tol hommikupoolikul ei olnud "majanduslik olukord" veel nii halb ja töö ümberkorraldamise vajadus tekkis paari tunniga? Ka see on võimalus...)
Ka see, et keegi Mutrikese blogi avastas, ka sellest tehti Mutrikese ees saladus. Selle asemel, et Mutrikeselt küsida, kas see blogi on tema oma ja kellest see kirjutab ja miks, peeti Mutrikese selja taga koosolek, kus otsustati, et kõnealune blogi ei sobi Suure Ja Tähtsa Ettevõtte „mainega“. Keegi ei küsinud Mutrikeselt selgitust! Loomulikult mitte – silmast silma inimestega ju rääkida ei sobi. Ja siis oleks kadunud ka võimalus selja taga, kinniste uste taga sosistada, sest Mutrike oleks andnud kõigile oma ja õige versiooni. Ja see pole ju põnev!
Huvitav on veel see, et sel samal koosolekul paljude teiste ees, ütles Tähtis Inimene ISE, et „täna pole enam eile“ – et tal on olnud aega mõelda ja ta arvab et blogi pidav Mutrike ei sobi Suurde Ja Tähtsasse Ettevõttesse. Kui Mutrike koondatakse „seoses töö ümberkorraldamisega ning lähtudes majanduslikust otstarbekusest“ , miks siis ei toodud põhjuseks sel samal koosolekul hoopis seda?
Samuti on ju Mutrikesel kirjavahetus, kus Tähtsad Inimesed tahavad Mutrikesest lahti saada „vastavalt võimalustele“. Miks siis Mutrikese küsimusele ei vastatud, et korraga on majanduslik olukord nii palju halvenenud, et sinu töökoht on ülearune? Mutrikese töökoht on ülearune ja „sobivat teist tööd pole pakkuda“, kuigi sarnaste tööülesannetega on pakkuda lausa kaks töökohta, mille järgi tekkis vajadus hetk pärast seda kui Tähtis Inimene otsustas, et Mutrikesel pole enam töökohta.
Huvitav lugu kas pole? Käesolevas loos on veel nii palju vasturääkivusi ja valesid, et Mutrike saaks kogu sellest loost raamatu kirjutada. Hmmm, aga miks ka mitte – täitsa huvitav mõte:)
Vot selline lugu siis Mutrikesega. Ei oskakski midagi kosta. Aga Mutrike oskab. Mutrike ei ole üle kuu aja voodihaige olnud ja Mutrike võib küll olla rumal, aga Mutrike ei ole kunagi nõustunud ülekohtuga. Ülekohus ei seisa kotis, isegi kui see on "juriidiliselt korrektne". Ja nüüd kui Mutrikese blogi enam „kellegi mainet ei kahjusta“, saab Mutrike ILMA TSENSUURITA oma päevaraamatut edasi pidada.

Muideks nüüd ma mõistan, mis tunne võis kirjanikel ja teistel kunstiinimestel nõuka-ajal olla, kui nende looming „ebasobivaks“ tunnistati. Ja samuti mõistan ma, mis tunne võis keskajal „nõidadel“ olla kui neid oma mõtete eest tuleriidal põletati. Kui Mutrike ei elaks aastas 2010, siis oleks Mutrike ilmselt tuleriidal põletatud ja tema teosed igaveseks hävitatud...