Kõigest tund aega, veidike tülitsemist, purkide pesemist, Janeki käte kõrvetamist tulise mahlaga, tibake mahla seintel, kapil, toolil, käterätikutel & Ussipesa esimesed mahlad olid kenasti purgis. Uskuge või mitte, aga mahlakeetmise ajal tundus mulle, et marju oleks võinud ROHKEM olla. Janek naeris, et pole probleemi, istutame uusi põõsaid juurde. Jah, see sobiks...kui marjad ise end ära korjaks:)
Ja mahla tegemine oli küll imelihtne, kuid kui isegi Janek suutis end kuuma mahlaga ära kõrvetada, siis mida oleks veel saanud loota, kui ma oleks selle operatsiooni üksinda ette võtnud. Mahlategu on ikkagi tiimitöö - selle sain ma eile selgeks! (Ja veel sain ma selgeks, et kui ei tea, mida teha, kuidas abiks olla, tuleb mehelt igaks juhuks kogu aeg küsida: "Kas ma saan kuidagi veel aidata?";)
PS: Kuigi marjade korjamist ei saa pidada mu lemmiktegevuseks, siis pean ausalt tunnistama, et tulemuse nimel ei olnud mul (hiljem muidugi) isegi kahju rikutud maniküürist ja murdunud pöidlaküünest:)
No comments:
Post a Comment