Keelame Heily ära ehk Hugo uus kuut/minu suveköök

Selle suve põnevaim projekt on pidevas muutuses & ma ei suuda enam isegi uskuda, et alles paar kuud tagasi oli selle sama koha peal kolaruum, kuhu ilma karkudeta üle kola sisse ei oleks pääsenud. Kola, vajalikku ja mittevajalikku, oli nii palju, et kui iga poti-panni-totsiku-postiku-koti-kasti eest oleks sendi saanud, oleks me Janekiga miljonärid. Või vähemalt väga rikkad inimesed!
Igatahes minu piisava vigisemise tulemusena hakkas Janek (veidike vastumeelselt, sest see raiskas tema väärtuslikku muruniitmise aega, mis sellest, et muru tegelikult niitmist EI vaja) lõpuks ometi tegutsema selle nimel, et Hugo uute kuuti kauaoodatud riiulid paika saaks.
Riiuli eesriideid parajaks lõigates hakkas ta virisema:"Miks mina pean selliseid naistetöid tegema?" Tundes ennast ja teades, et ka Janek tunneb mind piisavalt hästi, et teada, kuidas asi lõpeks, kui MINA kardinaid õigeks peaks lõikama, jäin ma talle küsivalt otsa vaatama: "Kas sa tõepoolest tahaksid, et mina need kardinad õigesse mõõtu lõikaks ja augud sisse teeks?"
Janek ei vastanud, ta teadis sama hästi kui mina, et mina ei ole loodud täppistöödeks, tasub vaid minu kätte anda midagi, mis nõuab "peenemat näputööd" ja katastroofi pole kaugelt vaja otsida.
"Heilyl oleks see küll ammu tehtud ja Tauno saaks meestetöödega tegeleda," porises ta edasi, "Heily koob ja õmbleb ja... nii et Tauno ei pea sellise tilu-liluga tegelema."
Hea et ta veel ei lisanud, et seda kõike kolme lapse kõrvalt:) Üleüldse arvan ma, et Heily-sugused toimekad naised tuleks ära keelata, et nad minusugustele siidinäppudele halba valgust ei heidaks. Kui poleks temasuguseid kuduvaid-tikkivaid-viltivaid-õmblevaid naisi, ei oskaks Janek mulle midagi ette heita.

Kõigest mõni tund ja veidike muruniitmiseks kaotatud aja taganutmist hiljem oli Hugo uus kuut hoopis uue näoga. Ma olin lõpuks ometi saanud riiulid!
"Taunol oleks küll juba ammu valmis olnud," norisin ma Janeki kallal.
"Nojah," ei jäänud Janek jälle vastust võlgu, "ma ju ütlesin, et tema ei pea tilu-lilu peale aega raiskama, tema saab vaid meestetööle keskenduda."
Ja ma ju ütlesin, et Heilyd tuleks ära keelata:) Aga tulemus oli suurepärane, fantastique, shabby chic a la Ussipesa! See hakkab järjest rohkem ja rohkem minema seda nägu nagu ma oma vaimusilmas ette näinud olen. Tundub, et ka Hugo on uue kuudi omaks võtnud. Mitte igal koeral ei ole siiski nii uhket kuuti, kuhu meie äraolekul Pontu ja Pitsu külla kutsuda.


Et kuut veelgi paremaks saaks, otsustasin ma täna veidike katsetada. Kuigi minu puhul kehtib sellistel juhtudel 50-50-90-reegel: kui on 50-50 võimalus, et asi võiks õnnestuda, on ka 90% võimalus, et ma selle untsu keeran. Sellest hoolimata haarasin ma jälle oma vanad sõbrad - pintsli ja valge värvi- näppu ning asusin laua kallale. Mind oli see pruun laud juba pikemat aega häirinud, valgete seinte taustal tundus see nii out-of-topic olevat.
Seekord 50-50-90-reegel ei kehtinud. Silmariivavast pruunist lauast sai Hugo kuudi/suveköögi kõige nägusam mööbliese. MINU OMA SIIDINÄPUKESTEGA TEHTUD!
(Ei tea, kuidas korvmööbel ilma suurma vaevata ja hiljem külalisi määrimata valgeks saada?)



Ma olen rahul, väga rahul...

...aga mulle tundub, et suveköögi valmimisega on mulle tekkinud terve trobikond uusi kohustusi. Abielludes ja maale kolides ei hoiatanud keegi mind, et suvised puhkused tuleb marju korjates mööda saata. Viimased kaks päeva on möödunud marju korjates. Hea et "härra orjapidaja" ei käskinud mul maha pudenenud marju üles korjata ja leppis kahe SUURE kausitäie marjadega. (Vaatas küll silmanurgast, et miks põõsaalused nii marju täis on, aga ei öelnud midagi. Tegi vaid nalja. Või oli see ikka nali?)
Ma üritasin marjakorjamisest ära vingerdada, öeldes, et meil pole niikuinii aurutajat, et korjatud marjadest mahla keeta, kuid see püüe läks vett vedama. Ta, vana suslik, suutis kuurinurgast isegi aurutaja välja otsida:D
Marjade korjamine (ja kuudi/köögimööbli võõpamine) läks mulle maksma "vaid" värskelt tehtud maniküüri. (Olgu öeldud, et küünte lakkimine ei ole sugugi mu lemmiktegevus, sest selle võib liigitada täppistegevuste hulka, milleks mul püsivust pole.) Miks keegi mind ometi maaelu eest ei hoiatanud?
Küüned rikutud, ei jää mul nüüd muud üle kui mahla keetma hakata (KAHJU, et emme liiga vara ära läks!). Oma uues köögis. Või Hugo kuudis. Kui ta lubab.

Aga, Heily, kas sul on mahl juba keedetud;)