Friday, July 1, 2011

Mõtteid


Mul on alati midagi öelda, iseasi, kas ma ennast sellega vaevan.
Kui ma naeran ei tähenda see alati, et ma rõõmus olen - kas elus pole siis teesklemine lubatud?
Kui ma nutan ei tähenda see, et ma valaks pisaraid kurbusest - äkki on see hoopis õnnest, mille ma leidsin millestki ilma jäädes?
Mul on omad tõekspidamised, millest mõned ei tea mitte midagi.
Terava keele vastu aitavad nüri meel ja kurdid kõrvad.
Ma lasen endale haiget teha, sest mina seon end tunnetega, mitte juuksevärvi või objektiga.
Ma kannatan - ainult nii saab tugevaks.
Ma lasen end solvata - niikuinii ei saa ma rumalate kõnepruugist aru.
Kui ma valetan ei tähenda see, et ma pole aus - äkki te pole lihtsalt tõde väärt?
Pikapeale ma andestan ja siis ka unustan.
(Facebook'ist leiab huvitavaid asju.)





No comments:

Post a Comment