Mu vanematel on kahed naabrid. Ühed normaalsed. Ja teised kummalised. Kummalisteks naabriteks on pealtnäha täitsa tavalised vanainimesed, oma kiiksudega, aga ütleme nii, et kui oled nendega harjunud, siis ei pane enam tähelegi või pigem tuleks öelda, et ei lase end häirida. Paar nädalat tagasi tellis ema endale puid. Kummaline naabrinaine uuris, et kust sai ja mis hinnaga ning palus endale ka puud tellida. Puud said tellitud ja kohale toodud, aga varem kui naabrinaine arvanud oli. Selgus, et tal pole kodus piisavalt raha ja pangast ei saavat ta ka raha kätte enne järgmist nädalat, sest pass pikendamata või mida iganes. Ega see polegi tähtis. Järgmisel hetkel oli naabrinaine vanemate hoovis ja palus laenuks 100 eurot.Isa oli skeptiline, et ei tea, kas ikka tasub anda, aga ema leidis, et vanainimest tuleb ikka hädas aidata. Naaber ka ikkagi. Kuu lõpuks pidi naaber raha tagasi maksma. Sellega lugu lõppes.Mõneks ajaks.
Kui „kuu lõpust“ oli juba nädal aega möödas, küsis ema naabrilt, kas ta raha ka tagasi saaks. Naabrinaine vastas, et ei saa, sest koer hammustas teda ja see 100 eurot jääb selle eest valurahaks.Naaber teab, et vanematel on kuri koer, aia peal on ka hoiatussilt väljas, et keegi rumala peaga ise aeda ei roniks. Tol päeval kui naaber ootamatult aias oli, kuulis ema, et koer haukus ja läks aknale veel vaatama, kas keegi on äkki aia taga. Kas koer naabrit ka hammustas me ei tea. Võib-olla hammustaski. Igatahes on selge, et kui hammustaski, siis süüdi on selles vaid naaber ise. Selle asemel, et aia taga kella lasta või hõigata nagu muidu tehakse, oli tal vaja aeda tulla, teades, milline koer seal aias valvab.
100 eurot lubas ta igatahes endale valurahaks jäta, sest koer tahtis teda ära süüa ja tema ei saavat enam liikudagi (kui ära unustab või ei tea, et keegi terrassil istub, tormab memm mööda aeda ringi nagu pöörane, aga kohe kui kedagi märkab, hakkab lonkama). Vähe sellest, et koer teda ära süüa tahtis, on ema süüdi kõigis tema hädades, muuhulgas ka poja surmas, isa käib salaja tema keldris balloone ära varastamas, ja torusid läbi lõikamas ja üldse otsib metalliotsijaga tema aiast metalli ka.
Kuna tundus, et raha tagasi saada ei ole võimalik, pakkus isa välja, et kannavad pooled endale. Selle peale läks memm vihale, sest ei saa ju kindel olla kui palju puid pool on. Ema pakkus välja, et maksavad memmele ise veel 100 eurot ja kannavad kõik puud omale. Sellise idee peale hakkas vanamemm kirvega ähvardama. Laenatud summa ei ole küll suur, aga põhimõtte pärast tegi ema avalduse ja naaber sai tähtajaga hoiatuskirja. Mõnda aega hiljem tuli naaber (seekord mitte aeda, vaid aia taha) ja maksis ära 50 eurot. Pool summat lubas aga maksta nendele, kes ema käsul elektrihinda ja üüri jms tõstavad. Luges terve nimekirja ette, sealhulgas Tsahkna ja autojuhi, kes puid tõi. Lisaks sellele palus ta emale edasi anda oma prügikviitungid ja elektrimaksud ja mingit rämpsposti ka , et ema endale need p...e peale kleepida saaks. Naabrimemm tige nagu herilane, sajatades, et „tema ei taha rohkem meiega ja meiesugustega ja meie sugulastega riigikogust enam tegemist teha“.
On alles elu,ah? Mina vanemate asemel valmistuks igaks juhuks „Võsa-Petsi“ külaskäiguks end ette. Sarnaste olukordade vältimiseks tellisin ma Ussipessa ka värava peale hoiatussildi. Parem karta, kui kahetseda.
(Pilt on võetud FB-st, täna õhtuks saan ma kätte Ussisilma aiale tellitud sildi.)
Sisuliselt sarnaseid etteasteid korraldab minu lähisugulane, vanus 45, aga tema on skisofreenik.
ReplyDeleteJa Võsa-Petsi saated on tihti ebaeetilisuse tipp just seetõttu, et tegelikult mõnitatakse haigeid inimesi, kes maailma enam adekvaatselt ei taju. Paraku ei ole see lihte taluda neil, kel veel terve mõistus peas.