Sunday, January 23, 2011
Püha Evelini kiusamine ja Stiilsed Naised
(Eriti stiilse ja väga arenenud kriitikameelega inimesena) pean mina ka Evelini riietuse teemadel sõna võtma. Et kõik ausalt ära rääkida, siis tegelikult arvan ma, et Evelin Ilves on väga ilus naine. Silmatorkava ja ekstravagantse riietumisstiiliga. Ka viimastel päevadel palju räägitud "saunamüts" oli mu meelest koos mantliga komplektina väga lahe ja sobis kandjale hästi. "Taaskasutatud" ballikleit oli kena. Pikk õhtukleit samuti. Kuni Evelin istus.
Ärge saage mu'st valesti aru. Ma ei taha öelda, et inimesed peavad piitspeenikesed olema, minu arvates peaks vanusega olema lausa kohustulik natuke ümaramaks muutumine. Küll aga tuleks osata oma kumerustega "läbi saada". Ärge tulge mulle rääkima, et tegelikult kleidid ei olnud ümber ja vaid pildistamisel jäi selline efekt. Ega ikka ei ole küll nii. Kõik naised teavad, kas kleit on veidike ümber ja kõht vajab pidevalt sees hoidmist või on tegu ebaõnnestunud fotoga. Järgmisena tulete te mulle rääkima, et (muidu väga naiseliku) Kersti Tootsi alati kõhukest ja peput rõhutavad riided on ka just sellisest materjalist, mis vaid pildistamisel kumerused välja toovad. Ma tean, mida ma räägin. Kunagi tahtsin ma ka peenem olla ja pugesin meeleheitlikult 34-suurus rõivastesse. Tulemus oli selline nagu ta olema pidi - mina tundsin end ebamugavalt, riided ei istunud seljas ja keegi peale minu ei teadnud, et ma kannan nr 34 riietust, pigem küsiti mult, kas olen juurde võtnud. Hetkel on mul kapis riideid suurusest 34 kuni 40 - kõik sõltuvalt mudelist ja sellest, kuidas asi seljas istub. Seega, kallid daamid, kitsad riided ei tee teid peenemaks kui te olete. Kandke õigeid suurusi!
Nii minulik, et tegelikult ei tahtnud ma hoopis mitte sellest rääkida, aga sattusin hoogu nagu mulle kombeks.
Nii kui Evelin midagi teeb, kuhugi läheb, kellegagi kohtub, on kõige olulisem teema alati tema riietus. Ma tean üht teist artisti veel, kellega esimese asjana seostuvad tema ekstravagantsed riideesemed. Lady GaGa! Ma ei ütlegi, et see halb on, et inimene oma riietusega silma torkab, kõige hullemad on hallid ja igavad kujud. Aga kas presidendiprouast rääkides peaks esimene (ja ainuke?) asi olema ekstravagantne riietus? Või peaks ta meelde jääma ka millegi muuga? Tõsi, on ka teisi tuntud naisi, kelle riietusstiil (siiani) kõneainet pakub, kuid stiilsusel ja ekstravagantsusel on oluline erinevus. Presidendiprouast peaks me siiski rääkima, kui stiilsest riietujast, mitte kui ekstravagantsest. Seal on suur vahe! Ekstravagantne esileedi mõjub tibake kohatult. Silmatorkav ja kaunis saab olla ka üle pingutamata. Jäädes truuks oma stiilile. Eesti disainereid saab ka vähema ekstravagantsusega tutvustada. Ma olen täiesti kindel, et Evelin Ilvesel oleks tegelikult hea maitse, kui ta julgeks iseendaks jääda ja ei püüaks iga hinna eest erinevate moekunstnike loomingut miksida. Mingil põhjusel on ta "moest sõltuvusse sattunud" ega anna endale aru, et enam ei mõju ta isikupärase ja huvitavalt riietuva naisena, vaid on "kaduma läinud". Minu arvates oleks väga vahva kui rahvuslikus mustris kireva mantli alt tuleks välja midagi sootuks ootamatut - midagi konservatiivset, elegantset ja stiilset. Kahjuks viimasel ajal tundub mulle, et iga kiht on eelmisest veel kirjum ja kirevam, karjuvam ja millegi pärast kokkuvõttes enam ei mõju isegi ekstravagantselt, vaid lausa piinlikult?
Minu tagasihoidliku arvamuse järgi peaks siiski "sellise staatusega" naised olema pigem tagasihoidlikumad ja (palun juba ette vabandust)mitte enam esimeses nooruses daamidel peaks juba "oma mina" välja kujunenud olema.
Mulle näiteks väga meeldib Sienna Milleri (ei haaku kuidagi eelmise lõigu "mitte-enam-esimese-vanusega") riietusstiil, selline boho-chick stiil ongi tema. Punasel vaibal näeb ta alati välja rabavalt stiilne. Miks? Ta jääb iseendaks, kuid austab ka etiketireegleid. Lihtsuses peitub võlu.
Evelini toetuseks tuleb muidugi öelda, et eesti inimene (eriti anonüümne netikommentaator) ei jää kunagi rahule, ta on alati kriitiline ja negatiivne ning leiab alati midagi, mille kallal iriseda. Sellegi poolest soovitan ma Evelinil mitte kõigega kaasa minna, olla tema ise ja võtta eeskujuks aegumatud stiiliikoonid, siis hakatakse "rääkima naisest ja mitte tema kleidist". Ma mõistan, et ta naudib tähelepanu ja tahab silma paista (ma tean, ausalt. ma olen kuke aastal sündinud. see ütleb nii mõndagi.), aga las Lady GaGasid jääda siiski üks.
Mis puutub Rootsi kuninganna Sylviasse, siis nojah...sarjata sai oma maa netikommentaatoritelt temagi.
Avalike elu tegelaste saatus?
(Eriti stiilse ja väga arenenud kriitikameelega) Maria on rääkinud.
*Osa pilte näppasin Õhtulehe lehekülgedelt:)
PS: Aga riigivisiit Rootsi? Selle tähtsus? Ülesanne? Kes sellest räägib? Who cares. See pole üldse oluline. Meile kõigile jäi ju meelde riigivisiidi kõige olulisem osa - Evelini riietus.
M.O.T.T.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
http://pohjalast.wordpress.com/2011/01/19/proua-elvina-riigivisiidil-rootsis/
ReplyDelete:) muhedalt kirjutatud. Vabalt voikisd saata selle nt naisteportaali... femme.ee vms
ReplyDeleteTegelikult juhtus nii, et kirjutasin loo valmis reedel, aga ei jõudnud üles panna. Pühapäeval kui hakkasin teksti üles riputama, vaatasin, et keegi on veel seda teemat puudutanud ja nii "minu mõtetega". Kuidagi nii kummaline kokkusattumus, eriti kuna olin vaadanud, et sa väga aktiivselt ei blogi (kahjuks. kuigi peaks. sellest võiks paljudele kasu olla. teadvustada endale, et stiilsus algab iseenesest.)
ReplyDeleteRumal nagu ma olen linke panna ei oska ja nii "varastasin" (linkimata) Coco Chaneli tsitaadi, mis tundus minu loost nii puudu olevat:) Loodan, et sa "tsitaadivarguse" pärast ei pahanda.
Postmodernism on selle nimi. Juba Andy Warhol teadis oelda, et laenake, votke, kasutage - nii kaua, kuni tunnete ara paris enda.
ReplyDeletePs! Johanna raagib tott, tal oli toesti tekst varem valmis, nagin seda oma blogis uuendusena, aga tundus, et see oli paariks paevaks jaetud avalikustamata.
Eesti vanasona: kus tegijaid, seal nagijaid:)
Noh...siiski, keegi tugevam blogija võiks õpetada mind linkima:)
ReplyDeleteAga see, et mõned inimesed sarnaselt mõtlevad ja et mõtete avalikustamine sõltub vaid nende reaktsioonikiirusest, on mulle ka hästi tuttav.
ReplyDeleteJa tegelikult on tæitsa vahva, et sarnaselt m¨tlevaid, isegi vaata et suht ühel ajal mötlevaid, inimesi, kes üksteist ei tunne, olemas on:)
ReplyDelete