Chalice'i asemel külatsimman

29.12 oli see kauaoodatud kuupäev, mil minu kabujalakesed liikusid elu esimese külasimmani suunas. Samal ajal toimus Cafe Truffe's Chalice'i aastalõpukontsert gurmeeõhtusöögiga. Olgu mainitud, et Eesti muusikamaastikul kuulub Chalice mingil kummalisel põhjusel mu vaieldamatute lemmikute hulka. Kuigi ma ei taha tunnistada, et minust andekamaid inimesi on olemas, siis pean hambad risti tunnistama, et lisaks Roone Roostile on minust-andekamate-inimeste-listi lisandunud ka Jarek ja Tanel Jan (kui nii edasi läheb, siis varsti on see list LIIGA pikk). Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Tegelikult on niimoodi, et mind on õpetatud kokkulepitud plaanidest kinni pidama ja ma isegi ei mõelnud korraks, et võiks mingi ettekäände leida, et maapeo asemel "kolmkend,da-da-da-daa-da, kolmkend" nautida, vaid lihtsalt tundus nii naljakas situatsioon, et need üritused ühele kuupäevale sattusid ja valik just selline sai tehtud. No ja postituse pealkirjaks tundus ka sobivat:D

Ja nüüd palun ma juba ette andeks oma lemmikkokalt ja ka andekalt lauljalt, sest ma julgen väita, et õhtusöök ja simman Kuigatsis ei jäänud Tartu üritusele karvavõrdki alla. Pigem ma julgen lausa väita, et Kuigatsi üritus rokkis sada korda kõvemini. Siinkohal sügav kummardus õhtusöögi võõrustaja ees, kes oma toitudega suutis isegi Tillukese Delisa sibulat sööma panna. Õhtusöök andis tõelise gurmee mõõdu välja. Plaksutan käsi ja jagan Maikile välja oma "Michelini tähe".
Veidike ette rutates annan külabändile sooja soovituse järgmiseks korraks ära õppida "Suusabaasi" laul. Mis sellest, et peale meie seltskonna võib-olla keegi teine seda lugu ei tea, aga siis me saame uhkusega öelda, et just meie õhtusöögi seltskonna viibimine peol jättis nii tugeva mulje, kustumatu jälje, et meie auks otsustati oma repertuaari lisada ka selline "tundmatu" lugu.

Aga simman...niisiis. Olgem ausad, ma olen selle nimega üritustesse alati väga korraliku eelarvamuse ja isegi ehk kerge üleolekuga suhtunud. Noh, seal saab ju alati keegi peksa ja inimesed on imelikud ja....
Inimesed ei olnud imelikud, vaid sõbralikud, lauad olid kaetud, saal kaunistatud, eeskavad ja võistlused, nohmittejustminumaitsejärgimuusika, aga ometigi oli selles kõiges midagi, mis mind (arvatavasti ka esimest korda elus) vabatahtlikult jalga keerutama pani. Lausa kella neljani hommikul. Ilmselt põhjustas selle nii lõbus seltskond kui joodud vahuvein. Liiga palju joodud vahuveini. Aga Janek ju käskis;) Või siis ka see, et JÄLLE öeldi mulle, et "sa oled ju nii kuri" ja ma tahtsin seda arvamust kummutada? Ma pole kunagi (vist?) nii palju naernud, ma pole kunagi (vähemalt väga pikka aega) nii palju tantsinud, kui seda ikka saab tantsimiseks nimetada ja ma pole kunagi varem olnud õnnelikum, et mul on au ja rõõm olla osa nii vahvast seitsmeliikmelisest õhtusöögi seltskonnast (meil hakkab jaanuarist juba kolmas hooaeg!). Julgen ausalt väita, et simmanid ei ole üldsegi imelikud. Vaid lõbusad.
Okei, õhtu edenedes siiski keegi saigi peksa, sest mingid "lapsed" (kuidas 30-aastane vanamutt ikka kaklevaid 20-aastasi kutsuma peaks) arvasid, et õige pidu ikka kakluseta ei lähe kohe mitte ja mõned "tibid" pildusid tillukesele Delisale kurje pilke. MIKS inimesed arvavad, et kui neil on feikpäevitus ja kärsatatud juuksed, siis on neile lubatud rohkem kui teistele ja kui see ei peaks sobima kokku sellega mida nemad õigeks (?) peavad, siis juhtub see, mida Võsareporter oma saates näitab.
Lisaks õhtu highlight'ile, kus tilluke Delisa arvas, et lõvikostüümis tantsiv Maiki on Friikartulimees, mainin ära vaid:
1)Nibin-Nabin Tanstulõvi tiitli, mille T.D suutis endale saada. Kuigi julgen öelda, et T.D oma partneriga oleksid väärinud Päris Tantsulõvi tiitli, sest däämn! kus nad jaksasid jalga keerutada.
2)"Aasta reklaami" auhinna, mille minu (turundusinimesena võin ma ju suurema osa aust endale nabada:D) "Lumehangede-Tiim koos kuuma tüdruku ja miauaga" endale krabas. Without any doubt! Nagu teistel oleks üldse võimalustki olnud:D ja
3)T.D ja minu gok-wanilik moenõu jagamise - "Ole nii hea ja teinekord ära teksadega enam kunagi tosse jalga pane!"
4)lilla jänesemask läks korraks meelest. Sry! Lilla jänesemask, mille ma jõulukingiks sain rokkis ka.
Rohkem lihtsalt ei jaksa. Kui kõik kirja panna, tuleks sellest üks väiksemamahulisem romaan;) Ja üleüldse "what happens in Kuigatsi, stays in Kuigatsi", kui uudishimu jäi kripeldama, siis tuleb lihtsalt ise järgmisel üritusel kohal olla ja oma silmaga kaeda. Janek pangu end kohe aegsasti järgmiseks jõulutralliks valmis! (Ja igaks juhuks tehku trenni ka, võib ju juhtuda, et keegi tahab ikkagi kaklema hakata, võõras mees ju ikkagi võõral territooriumil, mis sellest, et "Maiki seltskonnast")

Õhtu lõppes sellega, et...oot ma ju ei mäletagi täpselt, kuidas õhtu lõppes, aga selle eest mäletan ma täpselt, kuidas algas järgmine hommik.
Kui ma oma silmakesed lahti suutsin teha ja printsessi-linade vahel ringutasin, ei saanud ma kohe kuidagi aru, MIKS T.D magab poolenisti ühe tillukese printsessi nukumajas, tema kõrval šampusepudel kaisus Maiki. Miks? Ma ei suutnud naeru tagasi hoida. Nii naljakas oli. Mulle. Tillukesel Delisal nii naljakas ei olnud. Tema oli öö otsa poolenisti mitte maganud, sest kartis tillukese printsessi nukumaja ära lõhkuda. Mulle oli see naljakas juba seetõttu, et kunagi käis mu peast läbi mõte kirjutada järg Ibseni "Nukumajale" ja ma kujutasin oma vaimusilmas ette, kuidas ma kirjutangi sellest, et T.D Nukumajas magas. Oleks ju modernselt sürreaalne romaan?
Edasi nägin ma peeglit - vastu vaatas mitte ilus vaatepilt, sest loomulikult oli mul (tegelt kõigil teistel ka) läinud meelest maha võtta meik. Siis oma saapaid ahju otsas, kadunud kamspunist ei hakka üldse rääkima;) (praeguseks on see küll õnneks juba leitud, ma kujutasin ette, kuidas pean emmele seletama, et tema kampsun kuhugi külamajja jäi:D). Ja kõige lõpuks šampusepudeliga Maikit. Mis tähendas seda, et (vist) esimest korda elus algas peojärgne hommik šampuse joomisega. Mitte kohviga, nagu tavaliselt.
Selline juhhei oligi. Pole siis ime, et aastavahetus tuli pere seltsis, vaikselt ja rahulikult. Minuliku(ma)lt.

Üks kummaline koht see Kuigatsi:) Aga aitäh õhtusöögilistele seda mulle tutvustamast ja mind "kastist väljapoole" mõtlema panemast! Uute kohtumisteni juba õige pea!