Niisiis Ruudolf otsustas katki minna. Ja tahtis uusi varuosasid. Läks parandusse ja jättis meid ööpäevaks metsa autota. Seda te kõik juba teate. Mida te aga ei tea, on see, kuidas Perekond Blondid autota koju läksid.
Üks tore sõber otsustas appi tulla ja oli nõus perekond Blondid koju sõidutama, poole tee peal tegin ma avastuse. Tagavaravõtmed on peidus küll, aga võti, mis peidukoha lahti keerab, on koridoris aknalaual! (ja pärisvõtmed jättis ju hr Blond autosse ja remonditöökotta). Leidlikud poisid arvasid, et küll millegagi ikka peidukoha luku lahti kangutab. Näpitsate või muu sellisega. Olgu, mõtlesin ma skeptiliselt.
Samal ajal kui Janek peidukohta lahti kangutas, seisin mina tuule ja lume ja külma eest majanurga taga peidus. Kassid istusid köögis aknalaual ja vahtisid meie tegevust läbi klaasi. Justkui kergelt parastades - meie peame tihti väljas istuma, kas on hea, ahh, ahh, ahhhh? Janek oli just peidukohta lahti saamas, pärast 10 minutilist pusimist, klopsimist ja koputamist (ma ei tea, kas ta arvas, et keegi avab talle koputamise peale seest ukse nagu selles Skittles'i reklaamis, kes seina sees "hellõu" ütleb). Samal ajal sattus mu pilk koridori aknalauale.
"Janek," alustasin ma arglikult. "Koridori aknalaua peal on ühed võtmed, mis tunduvad nii meie varuvõtmete moodi..."
"Ei ole võimalik", turtsatas Janek, "ma olen alati need tagasi pannud." Sekund hiljem sai ta peidukoha lahti muugitud, tema näost oli näha, et OLI võimalik, et varuvõtmed OLID koridoris aknalaual.
Nii me siis seisime seal tuule ja lume käes, ilma võtmete ja autota. Kas me peame kuuris magama?
Õnneks hakkas sõbral meist kahju ja ta oli nõus meid sõidutama tagasi linna autoremonditöökotta, kust me võtmed kätte saime. Kaks ja pool tundi hiljem olime me tagasi kodus. Seekord saime me tuppa sisse.
Siit õpetus kõigile Opeli omanikele: "Kui teie auto läheb remonti ja seal läheb kauem, kui alguses lubati, siis 1)võtke toavõtmed autost kaasa 2)ärge jätke tagavaravõtmeid aknalauale, majja, sissepoole. Neist ei ole seal kasu.
Tänaseks võtmed enam aknalaual ei vedele. Nüüd on nad Janeki taskus. Selle jope taskus, millega ta Hugoga jalutamas käib. Jope ripub koridoris nagis. Majas. Seespool.
Seoses varuvõtmetega - meil on tänaseks kahe peale 2 kodu (minu ja meie korter, asuvad erinevates linnades), lisaks veel vanematekodud.
ReplyDeleteÜkskord juhtus aga õnnetu lugu, ja pealinna kodu välisukse lukk läks katki. Mõeldud-tehtud, vahetasime ära, uued võtmed lisasime oma kimpudesse. Aga varuvõtmetesse, mis usaldusisikutel on, me seda võtit ei andnud. Sama juhtus ka pealinna-kodu teise lukuga, võtmetega sama asi.
Seega tahan öelda - varuvõtmetest on kasu vaid siis, kui seal on kõik võtmed õiged ja töötavad. Mis omakorda tuletab meelde - peaks vist igaks juhuks võtmetega kõik kodud läbi sõitma ja testima (et hädaolukordadeks valmis olla) :)