Tuesday, December 16, 2014

Ma ei tea, kas detsember vihkab mind või mina detsembrit



Mitu aastat järjest olime me Marekiga hirmu tundnud kui detsember lähenes. Ma ei mäleta enam täpselt, kust see detsembri-needus alguse sai, aga mul on kahtlane tunne, et see juhtus siis kui mind kunagi koondati. See juhtus detsembris. Edasi läksin ma ühel aastal jõulukinke ostma ja avastasin, et mu arvel on 0.00 krooni. Mu arvelt oli kadunud 15 000 krooni. Kui ma panka läksin asja uurima, sain ma teada, et "võtsime nii palju kui teil arvel oli, tegelikult olete te 60 000 krooni võlgu". Mis te arvate, kas ma olin infarkti äärel? Ühe suure ettevõtte telefoniarve oli kogemata seotud minu pangakontoga. Ma sain muidugi oma raha tagasi, aga see ei käinud niisama lihtsalt, ma pidin kirjutama sada tuhat avaldust ja sain teada, et "uue aasta esimestel nädalatel on kõik kindlasti korras." Merry f...ing Christmas to me, eks! SEB kinkis mulle vabanduseks salli, ma oleks pidanud sellele ise järgi minema. Võib-olla see sall ootab mind siiani. 
Uue aasta detsembris tahtsin ma müüa korterit. Selgus, et üüriline oli elektri eest maksmata jätnud ja ma pidin tasuma 12 000kroonise arve. Veel aasta edasi läksid detsembri-needuse summad suuremaks ja ulatusid ühel aastal lausa 25 000 kroonini kui meie armas Opel Ruudolf otsustas katki minna. Meil oli see raha olemas. Me pidime minema kaminat ostma. Metsas aga autota ei saa, nii jäime me kaminata. Kui ma ei eksi, siis ühe korra läks Ruudolf veel katki detsembris, lisaks saime me veel paar põrutavat uudist. 

Te saate ju aru, et me hakkasime detsembreid kartma, sest oli ilmselge, et detsember vihkab meid. Meie muidugi detsembrit ka. Me oleks tahtnud selle kuu eest põgeneda. Kaks viimast aastat on Grinch meid ära unustanud. Aga selle eest on ta jälle tagasi sel aastal ja toob detsembri-needuse meieni kolmekordselt, et tagasi teha ka need kaks detsembrit, mil ta meid (kogemata?) ära unustas. Mul on üks suur mure ja nii umbes sadatuhat pisemat, lisaks nendele on mul hetkel keerulised suhted ühe väga lähedase inimesega, ma ei saa temaga suhelda, põhjustel, millest avalikult rääkida ei saa. See pole veel kõik. Üks teine väga lähedane inimene sattus haiglasse. Mul on tunne, et see on natuke minu süü.

Jah, Grinch on tagasi. Ja ma vist tõesti vihkan detsembrit. See teeb olukorra keeruliseks, sest mulle meeldib jõulutunne. Tänu Britt Ida(de)le. 




Ja  mulle meeldivad jõuluüritused sõprade juures. Need on nii vahvad! Näiteks ei olnud meile Britt Idaga mingi probleem pühapäeva hommikul autosse istuda ja Tartusse sõita. Et Heily juhendamisel küünlaid meisterdada. Ja siis tagasi sõita. Mis sellest, et Mondeo-Mati jättis vahepeal tunde, et annab tee peal otsad. Hing oli jõulutunnet täis. 
Kas jõule ei saaks mõnda teisse kuusse nihutada? Mulle ei meeldi, et need detsembris on. Mul ei ole detsembriga just kõige soojemad suhted. 





Edit: Mondeo-Mati teeb vist oma viimaseid sõite. Linnast tagasi sõites hoidsin hinge kinni, et koduni jõuaksime. Jõudsime. Aga auto on omadega kutu vist. Ei kipu edasi minema. Vanamees muidugi ka. Aga ikkagi. Jälle detsember:)




6 comments:

  1. grinch ei jätnud ka meid sel aastal tähelepanuta - kõigepealt keeras tagumikku meie külmkapi ja uue külmkapi saabumise päeval hukkus boiler (vähe sellest, et see juhtus õhtul, kui meil einestas 14 inimest, oleks see peaaegu ka korteri põlema pannud). täpselt need väljaminekud, mida detsembris vaja on. jee. :D

    ReplyDelete
  2. Mul on sama tunne oktoobriga. Mul 2 rasedust oktoobris katkenud (erinevatel aastatel), kutsusid meie seast lahkunud jms paska.. Jõle kuu. Ilm ka ilgalt vastik ja porine.

    ReplyDelete
  3. Detsembri selgroog läks täna kell 12:00 raksti pooleks. Nüüd on veel alla poole kannatada. Kõik saab ükskord läbi ja läheb üle.

    ReplyDelete
  4. Jumal teab, mis see nõme kuu veel selle teise poole sees tuua jaksab:)

    ReplyDelete
  5. Murtud seljaga detsemberil vaevalt, et kõrbenud piparkookidest või tuumanohust milleksi suuremaks enam jaksu on.

    ReplyDelete
  6. Mul kah jõulud kadunud. Seoses kolimisega on sagimist nii palju, et jõulutunde jaoks pole aegagi. Hea, kui õigeks jõuluõhtuks korraks jalad seinale saab visata. Ja ega rahadega ka kiita pole, kui see kuu kolmes erinevas korteris üüri oleme pidanud maksma ja seoses kolimsiega ka muid kulutusi tegema (laevapiletid ja igast vajalikud asjad). :(

    ReplyDelete