Friday, March 14, 2014

Same procedure as every year



Igal aastal räägin ma enne sünnipäeva ühte ja sama kulunud juttu: mulle ei meeldi sünnipäevad. Igal aastal. 20132012.  2011 oli erand, siis ma sain 30, kes kohal olid, need teavad seda pidu... Aga muidu on ikka sama lugu, ei mulle sünnipäevad ei meeldi. Kuid palun öelge mulle, kuidas mulle peaks sünnipäev mitte-meeldima kui ühtäkki hakkab uksest ning aknast õnnesoove ja kinke ja lilli sisse sadama? Tuleb ju tunnistada, et on ikka tore tunne küll.
Ja siis saadab Tilluke Delisa sellise õnnesoovi, mis pisara silma võtab: 


Ühel päeval lugesin Ema Theresa tsitaate ja oma rõõmuks avastasin, et ta on rääkinud sinust… Sellega seoses ütlen, et oled üks suurepärane õde. Õde, kellele alati alt üles vaadata. Õde, kes ei valmista kunagi pettumust. Õde, kes oskab olla parim sõber. Õde, kelle armastamine annab igasse päeva õnne ja rõõmu. 

Ja nüüd tsitaat, mis meenutab mulle sind, sest sina suudad seda teha: 


"Inimesed on sageli ebamõistlikud, irratsionaalsed ja enesekesksed. Andesta neile ikkagi!


Kui sa oled hea ja lahke, siis inimesed süüdistavad sind isekuses ja omakasupüüdlikkuses. Ole lahke ikkagi!

Kui oled edukas, siis ümbritsevad sind enamasti truudusetud sõbrad ja vaenlased. Ole edukas ikkagi!

Kui oled aus ja siiras inimene, siis võivad teised sind ära kasutada. Ole aus ja siiras ikkagi!

Mida sina suudad aastaid luua, suudavad teised selle ööga hävitada. Loo ikkagi!

Kui leiad hingerahu ja õnne, siis teised on kadedad. Ole õnnelik ikkagi!

Hea, mis sa täna teed on homseks unustatud. Tee head ikkagi!

Anna alati endast parim ja seda pole kunagi piisavalt. Anna parim endast ikkagi!"

Palju õnne, Eveliis. Oled parim!

*******

Selle aasta kõige vaimukam kingitus! Ei tea, kas nüüd tõesti peaks proovima? 


Aga see ei ole ju veel kõik. Mul on ju hulle sõbrannasid, kes Tartust platsi lendavad. Ei saa öelda, et ootamatult, sest nad ju andsid endast Instagrami kaudu märku. Mõned meetrid enne majani jõudmist. Jah, ei saa tõesti öelda, et mind ei oleks hoiatatud.
Ja mina kodus veel mõtlesin, et miks see Marek koristama hakkas, et las olla täna...küll homme koristame. Ja et miks ta tibake pahane oli, et ma seekord olin pesu pesumasinast välja võtnud ja restile kuivama pannud. Üheksal juhul kümnest ma seda ei tee. Ta oli pahane, et külaliste tulekuks resti ära panna ei saanud;)

Järgmisel aastal ma tean märke jälgida ja hoian ka Instagrami kogu aeg lahti. Ning kindluse mõttes panen sünnipäeva puhu ikka pidukleidi selga. You can never be overdressed;) 


Mis meil siis muud üle jäi, kui šampused lahti korkida ja tähistada. Tähistada, et ma nüüd olen 33-aastane.
Kui me Marekiga seitse aastat tagasi tutvusime, oli tema 33. Nii noor, ütlesid nad. Mulle ütlevad nad, et hakkan vanaks saama. Võta sa siis kinni, olen ma nüüd noor või vana. Noh ega sel vahet pole, peaasi, et ikka imekaunis.



Ma olen leppinud teadmisega, et maailm ei keerle vaid ümber minu. Aitäh, kallid sõbrad ja sugulased, et te ühel päeval aastas siiski lasete mul teisiti uskuda. Nagu väike eluvale, et mind õnnelikuks teha;) Sest teate ju küll, et "võttes keskpäraselt inimeselt ära tema eluvale, hävib ka tema lootus õnnele" 
Ja sellepärast ongi nii nagu igal aastal - päeva lõpuks veendun ma selles, et sünnipäev on üks hea asi. Tegelikult ju ongi. Statistika näitab, et mida rohkem sünnipäevi, seda kauem elad.

No comments:

Post a Comment