Ma ei ole kunagi (vist) kellelegi halba soovinud. Samuti ei ole ma kellelegi kunagi kätte maksnud. Ma olen küll mõelnud, et "küll ma talle veel näitan ja teen tagasi ja...", aga kunagi ei ole ma jõudnud kättemaksuni. Ma lihtsalt ei oska seda. Et sina ütlesid mulle halvasti, ma nüüd panen sulle võimalusel jala ette ja itsitan õelalt kui sa ninuli kukud? Ei...see pole mitte see!
Loomulikult ei taha ma öelda, et olen üdini heatahtlik. Lihtsalt ma usun, et kõik halb, mis sa teistele teed, tuleb ringiga sulle endale tagasi. Küll elu ise tehtud tegude eest "kätte maksab". Varem või hiljem. Seepärast ei vaevagi ma oma peakest väga tihti sellega, et kellelegi "tagasi teha". Võib-olla hoiab mind tagasi ka tädi Helju naiivne, kuid siiras õpetus: "Ära kunagi tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse!". Varem või hiljem saavad kõik ise oma õppetunnid kätte! Kasvõi sünnivad järgmises elus prussakana:D
Ometigi on minus peidus ka killuke õelust (või ma ei tea, kuidas seda nimetada), sest ikkagi paneb mind veidike rahulolevalt muigama, kui ma ei pea ootama järgmise eluni, kus olla saabas, mis lömistab prussaka. Ja hetkel muigan ma veidike rahulolevalt. Ma tean, see on õel ja nii ei tohiks, aga olgem ausad "kättemaks on ikka veidike magus ka" (*punastan veidike piinlikusest).
Niisiis...kulla kaasreisijad, mõelge hästi järele enne, kui kedagi laimate, solvate, kellelegi haiget teete, valetate, vassite (hullematest asjadest nagu varastamine jne ei hakka rääkimagi)...see kõik tuleb teile endale ringiga tagasi. Varem või hiljem.
Karmavõlg!
No comments:
Post a Comment