OMG! Õmblusmasin on saatanast!

Oo My God! Eile tegin esimest korda elus lähemat tutvust õmblusmasinaga. Kaugelt nii süütu ja tilluke, lausa ilus ja sõbralik. Selline voolujooneline ja särav. Aga....ärge laske ennast välimusest petta. Tegelikult oli ta puhta saatanast! Ma ei saa aru, KUIDAS on võimalik endale õmblemisega raha teenida? KUIDAS on võimalik pidada õmblemist hobiks?
Lähteülesanne oli tegelikult väga lihtne. Hugole oli vaja kaelarihmale uus silt – HUGO BOSS – õmmelda. Kõik vajalik oli olemas – kaelarihm, silt ja õmblusmasin. Ok, ma liialdan, et see oli mu esimene kontakt, natuke ma olen sellist masinat varem ka näinud, sest ma põhimõtteliselt teadsin, mis edasi teha. Ja siis hakkas pihta. Esiteks läks kõik natuke viltu. No pole hullu, mõtlesin ma naiivselt ja jätkasin. Siis läks niit katki. Siis sain niidi ja nõela uuesti sõpradeks. Siis ei õmmelnud. Lihtsalt tühjad augud jäid. Siis läks jälle niit katki.... APPI!
Ütleme siis nii ilma liialdamata, et samal ajal kui Janek oli väljas suutnud juba sada erinevat asja korda teha, maadlesin mina ikka veel niidi ja nõelaga. Meeleheitel. Ja valmis õmblusmasinat aknast välja viskama. No ei ole võimalik nõela läbi niidi viia. Või niiti läbi nõela? EI OLE! Ma vannun, see on tõsi. Kui Janek 25 minutit hiljem tuppa tuli ja hämmingus küsis, et noh kas läks jälle katki, olin ma juba meeleheitest sinine: „Ma ei ole seda niiti läbi nõela saanudki!“ Janek vaatas mulle kerges hämmingus otsa ning otsustas, et ohutum on ohjad enda kätte haarata. Vups ja niit oli seal, kus pidi. Peaaegu.
„Oi, aga sa siit ja siit ja siit polegi niiti läbi pannud?“
„Ahh? See tuleb veel kuhugi pista ve?“
„Ikka jah, siia ja siia ja siia ja siis siia ja siia ja siia ka,“ näitas Janek vilunult ja vups jälle oli niit sekunditega seal, kuhu mina olin seda üritanud ajada (ilma vajaliku labürint-skeemita) viimased 25 minutit.
„Oi kurja, no kust mina pidin teadma, et enne õmblema hakkamist on vaja ümber õmblusmasina miski makramee punuda! Oo my God!“

Mul on hea meel, et mul on selline mees. 10 minutit hiljem lehvis Hugo juba uue kaelarihmaga mööda õue ringi, oranž HUGO BOSS selle peal välkumas. Šeff! Täiega! Mina oleks alla andnud ja Hugo rihmata jätnud.
Aga ühte ma ütlen – see, kes õmblusmasina välja mõtles, oli üks Evil Man....

Ja vanaemal ja tädil oli vist õigus: mina olen ikka üks õige printsess herneteral!