Ma olin otsustanud, et jään veel paariks päevaks Idaga Tartusse. Marek tassis kõik meie miljon kotti tuppa ja me seadsime end sisse. Kui Marek hakkas end kojusõidule sättima hakkasin mina ka nihelema. Tahaks ikka ka koju! "Ma tulen nädalavahetusel ise tagasi," ütlesin ma. "Kindel?"küsis Marek kaheksa korda. Ma olin peaaegu kindel. Ma kaalusin ja vaagisin. Nii ja naa. Marek ootas.
Lõpuks lasin ma siiski kõik meie miljon kotti tagasi autosse viia. Jah, ma tahtsin Tallinna minna.
Linnapiirile jõudes hakkasin ma nihelema. Mulle meenus, mida ma kõike siin teha olin plaaninud. Maniküür, juuksur, playdate'id...Ja kui palju oli siin hoidjaid võtta!
"Tahad ma viin su tagasi?"küsis Marek. Me ei olnud veel väga kaugel. Raputasin pead. Mida kaugemale me jõudsime, seda rohkem hakkasin ma oma otsuses kahtlema.
Vasulasse vanaema juurde jõudes olin ma otsustanud, et jään ikka Tartusse, aga et Marek ei peaks enam tagasi sõitma, otsustasin ma emme järele kutsuda. Marek hakkas jälle mu miljonit kotti tuppa tassima. "Oeh, need on siis kõik vaja pärast uuesti autosse tõsta," ohkasin ma.
"Issand, anna kannatust!"ohkas Marek vastu ja jättis kottide tassimise pooleli. "Ma viin su ise Tartusse tagasi!"
Tund aega hiljem olime me jälle tagasi seal, kust alustasime. Marek tassis jälle kotte.
Ei tule vist üllatusena, et ka restoranis ei suuda ma kunagi otsustada, et poes läheb mul juustuleti ees tund aega ning et ma üldse poes valin asju nii kaua, et mul tihti juba turvamehed järel hakkavad käima.
:D
ReplyDeleteOled seda näinud: https://www.youtube.com/watch?v=OpFXshTjEUo (kas sa vene keelest üldse nii palju aru saad, sa ju nõnna noor?)
Nõnna noor:D eks ma pean vaatama, midagi peaks mõikama:)
ReplyDeletenii armas ja naljakas. ajasin naerdes lausa kohvi omale sülle, loodan et laps üles ei ärganud, sest pean nüüd uue kohvi tegema :-) ps. ma ise samasugune, kohe ausõna!!
ReplyDeleteJumal tänatud, et ma ainus pole;) Marek muidugi arvab küll, et teist nii otsustusvõimetut inimest ei saa olemas olla...
Deleteon on, plika ärkaski üles. naudin kohvi...
ReplyDeleteminu lugu oli selline, et pidime oma 4 lapsega suusareisile minema. käru, suusad, laste riided, tite riided, mähkmed jne.
mees tassis muudkui minu, tite riideid kohvridega autosse ja majja, jälle autosse ja majja. ma ei suutnud otsustada, kas lähen kaasa või mitte. 8h sõita karjuva 3kuuse titega pole teps kerge. ja nii mu vaene mees ladus ja pakkis asjad autosse, pool tundi hiljem jälle välja. maale minekuga sama teema :-) mees on 15aastaga juba harjunud :-)
Mu oma vist on kah juba leppinud, ohkab lihtsalt häälekalt ja imestab, et kuidas inimene ei suuda isegi siis otsustada, mida magustoiduks võtta, kui menüüs vaid kaks valikut on:D
DeleteMul on Marekist mõnikord ikka niiiii kahju
ReplyDeleteTore, et keegi talle kaasa tunneb, sest meie peres me kõik muidu piiname teda:)
DeleteVõiks arvata, et Kaalude tähtkuju:)
ReplyDeleteVeel hullem. Kalad;)
Delete