Mu silmanägemine...

...on läinud! On mul vaja igale poole feissbukkidesse ja orkutitesse ronida. Oli mul seda vaja? Igatahes nüüd on mul silmanägemine näinud ja aju halvatud. Ja uskuge mind, see ei ole mitte Brad Pitti nägemisest.
Ma saan aru, et lapse sünd on (vist?) väga ilus ja oodatud kogemus ning uued lapsevanemad on oma maimukesest vasikavaimustuses. Sellepärast ma mõistan, et kõik kohad on titepilte täis (osad neist tittedest on ka täitsa nunnud, rõõsad ja sinisilmsed) ning võib-olla hakkan mina ise ka kunagi vasikavaimustuses emmeks. Kõik on võimalik ja sellepärast ma igaks juhuks ka ei kritiseeri vastseid lapsevanemaid. Tore, kui emmed ja issid oma lapsi jumaldavad. Ja maailma ilusaimateks peavad - nagu minu emme mindki pidas (keegi ei julgenud talle vastu vaielda ka, kuigi tegelikult oli see "maailma kõige ilusam" laps naljakalt pontsakasja suurte kõrvadega!)
Aga kas tõesti on kõigile vaatamiseks vaja üles riputada ALLES sündinud beebi? Krimpsus ja kortsus ja punakas-valge (jumal tänatud, et pilt polnud ÄSJA sündinud beebist või lausa sünnitusest, ps: palju puudu ei olnud, ausõna, liialdamata) ning poolpaljas ema, kes on just sünnituse lõpetanud, lisaks juures? Võib-olla selline vaatepit on imeline lastevanematele endile, aga no kamoooooooooon...Teisi ei ole ju vaja niimoodi Sokeerida. Vaevalt keegi suudab öelda, issand kui ilus laps, nii nunnu ja palju õnne värsketele lastevanematele, pigem tekitab see pilt külmavärinaid.
Ja kuidas need värsked lapsevanemad nii kibekiired on? Arvatavasti pidid nad juba sünnituse ajal pilte feissbukki laadima...

Tulnukad Maailmas

Õela Mutrikese Tuttav käis hiljuti Välismaal ja kutsus Mutrikese koos Abikaasaga eile õhtul veinitama, muljetama ja värvilisi pilte vaatama. Mutrike vaatas ja noogutas kohusetundlikult kaasa: "küll on ilus, küll on, ahhh kui, ohhh kui...."
Pärast veini-ja pildiõhtut jäi aga Mutrike mõtlema, miks on nii, et kohe võib ära tunda reisil oleva eestlase?
Miks neil alati trenniriided seljas on? Jooksutossud, plätud ja sokid, põlvpüksid ja varrukateta t-särgid ja nokatsid? ja mitte ainult meestel, naistel ka.
Teine variant on näha pidurõivas ja kontskingades kaljudel ronivaid eestlasi. Lisaks sellele on naistel õhtu saabudes tihti seljas suvised sitsiseelikud ja villased talvekampsunid.
Reisi edenedes on nad pealaest jalatallani kaetud Gucci, Versace, Armani, D&G, LV, Ed Hardy, Guess kirjadega. Ega selles midagi polekski, aga on nii naljakas, et kirjad riietel on suuremad kui riided ise. ja sädelevamad kui elu ise.
Miks nii?
Ühtepidi on see ju vahva, et eestlased mujal maailmas nagu visiitkaardid ringi kõnnivad - nagu näed, kohe tead. Eestist! Teised ka juba teavad. Mida rohkem nähakse, seda rohkem teatakse. Ja sarnaseid eestlasi on märgatud igal pool - Austraalias, Tais, Singapuris, Egiptuses, Tenerifel, Kreetal, Türgis. Lennujaamades, sadamates.
Teistpidi jälle...Kas ei oleks toredam kui me ilma silmnähtava templita ringi liiguks?
Või äkki on Mutrike mõnest rongist maha jäänud? Ei tea, et just nii peabki üks õige eestlane suures maailmas ringi liikuma?

Õigeks ajaks kohale jõudmise miinus on see, et kohal pole kedagi teist, kes seda märkaks

Suures Ja Tähtsas Ettevõttes loetakse alati minuteid. Kuna keegi tuleb. Kuna keegi läheb. Kui palju keegi hiljaks jääb. Tähtis on KELLAST KELLANI kohal olla. Kõige enam jälgitakse mutrikeste liikumist.
Täna tuli Suurde Ja Tähtsasse Ettevõttesse Uus Alam. Jõudis kohale kümme minutit enne poolt kaheksat. Poole kaheksaks oli kokku lepitud kohtumine Tatraveskiga. Loomulikult ei olnud Tatraveski veel jõudnud. Ka kolmveerand üheksaks ei olnud temast kippu ega kõppu. Uus Alam ootas. Piinlik oli. Mutrikese arvates näitab selline käitumine Ettevõtte suhtumist oma töötajatesse. Tatraveski on Ettevõtte nägu.
Veerand kümneks oli Tatraveski kohal. Mutrike mõtleb, et kui Tatraveski muidu kella ei tunne, siis sellistel päevadel kui on kokku lepitud kohtumine või tööle tuleb Uus Alam võiks Tatraveski küll õigeks ajaks kohale jõuda. Kui tahtejõuga ei saa, siis jonniga.
Huvitav, kas Tatraveski on täna tund aega kauem tööl, et töötunnid täis teha:D

Üldse on Mutrike pannud viimasel ajal tähele huvitavat suhtumist. Enam ei saa üldse kindel olla, kas ja kuna keegi tööle tuleb. Näiteks reedel ootas Mutrike Endast Targemat Inimest, kell oli juba üheksa läbi, inimest ikka ei tule. Mutrike polnud ainus, kes ootas. Keegi ei teadnud, miks ta juba tööl ei ole. Selguse tõi Tähtis Inimene:"Aga ta ei tulegi täna, ta sõitis juba eile Välismaale tagasi." Mutrike mõtleb, et viisakas oleks neljapäeval "head aega-le" lisada ka, et "mind homme ei ole".
Kui Mutrike mingil põhjusel vaba päeva võtab, kirjutab ta eelmisel päeval kõigile: "Homme mind ei ole". Seda ei tee aga Tatraveskid ja isegi mitte Sekretär (vabadust, Juhtkonna Assistent). Esmaspäeva hommikul küsib Üks ja Teine ja Kolmas:"Kas Sekretäri (vabadust, Sekretärist Üks Ametikoht Kõrgemal Tasemel Töötaja )ei olegi?". Ei ole, aga seda teavad vaid Valitud Inimesed.

Kas Tähtis Inimene täna tuleb? Kes seda teab....
Aga Mutrikesest Targem Inimene? Kust meie teame....

Kõige rohkem meeldis Mutrikesele, kui ta Firmasse B hiljuti kirjutas ja sai vastuseks out-of-office-replay: "Olen 22.03 - 31.03 puhkusel".

Nädalavahetus on lähedal

Mutrike leidis ühest teisest blogist toreda vihje: kui blogisse hakkavad ilmuma videod nagu see siin, on see ilmselge märk sellest, et nädalavahetus hakkab kätte jõudma:D Seepärast peab Mutrike selle video ka oma blogisse üles riputama.
Ja nädalavahetus hakkabki juuuuu....



Huvitav, mis video iseloomustaks kõige paremini sinist esmaspäeva?

Pettunud

Mutrikesel on üks tuttav - noor ja tegus inimene. Energiline ja asjalik. Täpselt selline nagu Mutrikesele meeldib. Mutrikesele meeldivad tegusad inimesed. Mutrikesele meeldivad inimesed, kes teavad, mida nad tahavad. Mutrike ei oleks aga osanud arvata, et tal selles inimeses pettuda tuleb.
Mutrikesele EI meeldi inimesed, kes petavad ja on ebaausad. Ja kui inimestel on peas ebaausad mõtted, kuidas midagi kergema vaevaga saavutada või lihtsama vastupanu teed saada, kaotavad nad Mutrikese silmis väga palju plusspunkte. Mitte et Mutrikese plusspunktid midagi väärt peaksid olema...aga kurb on ikka.
Loodetavasti see noor ja tegus inimene siiski ei libastu.Ja loodetavasti temast targematel ja kogenumatel inimestel on piisavalt selgroogu.

Siinkohal on õige aeg meelde tuletada Robert Fulghumi tarku sõnu:

Kõik, mis ma tegelikult pean teadma sellest, kuidas elada ja mida teha ja kuidas olla, omandasin ma lasteaias /.../:

Jaga kõike.
Mängi ausat mängu.
Ära löö inimesi.
Pane asjad tagasi sinna, kust sa nad võtsid.
Korista enda järelt.
Ära võta asju, mis ei kuulu sulle.
Kui oled kellelegi haiget teinud, siis palu andeks.
Pese käsi enne söömist.
Tõmba WC-s vett.
Soojad küpsised ja külm piim on head asjad.
Ela tasakaalustatud elu - iga päev õpi ja mõtle ja joonista ja maali ja laula ja tantsi ja mängi ja tööta natuke.
Tee igal pärastlõunal uinak.
Kui sa lähed välja maailma, siis ole liikluses ettevaatlik, hoia kellegi käest kinni ja hoidu kellegi ligidale.
Märka imesid. Ära unusta väikest seemet lillepotis: juured lähevad allapoole ja taim kasvab ülespoole ja tegelikult ei tea mitte keegi, kuidas või miks, kuid me kõik oleme sellised.
Kuldkalad ja hamstrid ja valged hiired ja isegi väike potilille taim - kõik nad surevad. Ka meie sureme.
Ja siis ära unusta esimest sõna, mille sa selgeks said - tähtsaimat sõna - VAATA.

Võta ükskõik missugune neist teemadest ja ekstrapoleeri see täiskasvanute mõistetesse ja rakenda seda oma pereelus või töös või valitsemises või maailmas ning see kehtib õigesti ja selgelt ja kindlalt /.../
Ja siiski on tõsi, ükskõik kui vana sa ka oled - kui sa lähed välja maailma, siis hoia kellegi käest kinni ja hoidu ta ligidale.

Ilus poiss-lapse nimi

Mutrike sai lõpuks ilusa poiss-lapse nime - Uru! Töökaaslane pakkus. Hea, et Jurmala foogt Hippolyt ei pakkunud või vend Wismuth. Või lausa Leholas ja Tugis. Tütre nimeks saaks sellisel juhul ilmselgelt Ilge või Lembela:D

One size fits all

Suures ja Tähtsas ettevõttes on müügil varuosad X,Y ja Z. Firma B tellib Mutrikeselt kolm tükki igast mudelist. Ja Mutrike müüb kolm erinevat mudelit. Või siis pigem müüb kaks mudelit kõige pealt ja siis tellib ostult puuduoleva kolmanda mudeli, sest seda hetkel laos ei olnud.
Korraga läheb jälle põrgu lahti. Mutrike loll. MIKS Mutrike müüb kolme mudelit, kahest piisab, kolmandat ei ole vaja. Mutrike läheb vihast siniseks, sest alles paar päeva tagasi küsis Mutrike endast targematelt, milleks kolmas mudel on, kas me seda ka kasutame... Loomulikult ei tulnud sellele vastust! Loomulikult! Inimestel on muudki teha, kui Mutrikese küsimustele vastata.
Ja siin nad siis nüüd korraga olid - ost ja muud targemad inimesed. Mille jaoks sa KÕIKI neid müüd? Piisab kahest! Mutrike vihastas end veelkord siniseks ja saatis paar päeva tagasi saadetud meili uuesti ostule ja teistele targematele inimestele: "Kui meil on laos kolm toodet, aga me KASUTAME AINULT KAHTE, SIIS PALUN SELGITAGE, MIKS MEIL ON ÜLDSE KOLM sarnast toodet ja andke KÕIGILE TEADA, et tellida tohib VAID KAHTE!".
Pole just väga suur üllatus, et Mutrike ei saanud ikka targemaks, sest keegi ei viitsinud rumala Mutrikese küsimusele vastata. Miks peakski?
Ainuke, mis Mutrike ise teiste jutte pealt kuulates kokku pani, oli järgmine:
kolm toodet on suuruses S, M ja L. S suurust me ei müü, sest S asemel saab väga vabalt kasutada ka M ja L suurust. Of koors, kuidas Mutrike ise sellest aru ei saanud.
Poes ju ka ei müüda S suuruses teksasid, sest S suurust kandev inimene mahub ka M ja L pükse kandma....
Aga noh nii, et põnevust hoida, ärme jumala eest eemalda toodet, mida me ei kasuta, valiku nimekirjast. Igaks juhuks pole mõtet ka, sest mingil põhjusel on olnud vaja tellida ka S suurus toodet ja müüa ja... Aga Mutrikeset targemad inimesed ei viitsi Mutrikesele seletada, miks ta ei või kliendile S suurust müüa, kui klient seda tahab. Miks ta peab ilmtingimata M või L suurust pakkuma?

Liiga keeruline oleks Mutrikesele seletada, palju lihtsam on Mutrikeselt küsida: "Aga miks sa ometi, kulla rumal Mutrike seda ka müüd, seda pole ju vaja..."

Peaga vastu seina

Mutrike jooksis peaga vastu seina. Valus oli! Miks rumal Mutrike nii tegi?
Mutrike mõtles, et teeks midagi, et pääseks Suurest Ja Tähtsast Ettevõttest. Selleks oli vaja Kurjast Pangast laenu. Mutrike mõtles, et hakkaks tagasihoidlikult peale ja soovis laenu paarsada tuhat. Ootas vastust kuu aega ja sai eile vastuseks "ei".
Mutrike nüüd mõtleb, et miks küll.
- Mutrikese palk on normaalne;
- pärast (allesjäänud)kodulaenu maksmist jääb Mutrikesele kätte 90% palgast;
- Mutrikese laenujääk on 470 000;
- Mutrikesel on tagatiseks korter väärtusega 515 000;
- Mutrikesel on tagatiseks maja väärtusega min 550 000;
- Mutrikesel on ema käendus;
- Mutrikesel on isa käendus;
- Mutrikesel on kaastaotleja

Ometigi ei saa Mutrike laenu. MIKS? Mutrike ei ole kunagi oma laenumaksetega hilinenud, hätta jäänud, isegi siis kui need olid kolm korda suuremad kui praegu. MIKS?

Mutrike arvab, et Kurjal Pangal on vandenõu Mutrikese vastu. Et Mutrike ikka selles Suures Ja Tähtsas Ettevõttes edasi püsiks. Trennis käies Mutrike raudkannikaid ei saanud, aga nüüd saab vähemalt raudnärvid...

TEHTUD!

Tund aega tagasi vajutas Mutrike oma arvutil "enter" nuppu ja saatis ära ühe taotluse. Nüüd on Mutrike omalt poolt teinud kõik, mis ta vähegi oskas, et saaks lähitulevikus tegeleda millegagi, mis sära silma toob!
Mutrike on endaga rahul.
Mutrike on lootusrikas.
Mutrike hoiab pöidlad pihus.
Varbaid ka:)

Emakeelepäeva lainel

Suures Ja Tähtsas Ettevõttes on grupp inimesi, kes teisi igal võimalusel kritiseerivad. Alati midagi leiavad, mille kallal närida, mille kallal norida. Täna on Mutrikese kord norida. Inimesed (eriti kui nad peavad end teistest paremateks ja targemateks), kes saadavad kogu kollektiivile kirja "...tööl käija on jäänud kolm päeva...", ei tohiks KEDAGI kritiseerida. Sellised sõnad õpetatakse/ õpitakse juba algkoolis selgeks!
Nii irooniline, et sellise kirjaveaga meil potsatas kogu personali meilboksi just emakeelepäeva vahetus läheduses.
Niiiii naljakas!
Mis järgmiseks? Müija kärpseseeni?

Häppiböörthdeitumiiii

Tuleb Mutrike hommikul tööle, varem kui tavaliselt, sest Mutrikese Abikaasal oli hädaolukorras vaja varem tööl olla. Ja kui peres on üks autos, siis ei jäägi Mutrikesel muud üle kui Abikaasast sõltuda.
Astub Mutrike uksest sisse ja mis ta näeb esimese asjana oma laual? LILLED! Saab Mutrike vaevu vaevu tööle hakata, kui saabuvad veel ühed LILLED! Õigus, Mutrikesel on ju omme sünnipäev! Aga Mutrike, rumal nagu ta on, oli selle justkui ära unustanud ega osanud lilli oodatagi. Seda suurem oli üllatus, seda suurem oli rõõm.
Mutrike mõtleb nüüd, et tegelikult on Suures Ja Tähtsas Ettevõttes ikka kuratlikult palju toredaid inimesi. Võib olla kui poleks Kurjasid Tatraveskeid, ei oskakski Mutrike neid toredaid inimesi niiviisi hinnata?
Mutrikesel oli peas kuri plaan seekord mitte sünnipäeval torti tuua, sest Mutrike arvas, et pole mõtet tuua torti inimestele, kes temast ei hooli ja kõik, kellest Mutrike peab, on juba Mutrikese sünnipäeval käinud.
Nüüd mõtleb Mutrike, et küll on hea, et ema ja Delisa nädalavahetusel külla tulevad. Nemad oskavad kooki küpsetada...mille Mutrike saab esmaspäeval kaasa tuua.

II

Päev läks oma rada edasi ja laomees-varustaja-komplekteerija-jne nagu Mutrike on, mõtles ta, et läheks korjaks mõned varuosad ise kokku. Kiirendaks protsessi või nii. Koperdasiki lattu, näitas töömeestele mida tahab ja tahtis naiivselt "käbi kõrvad" kaenlasse haarata. Aga Mutrike sööb ilmselgelt liiga vähe putru:)
Palus siis töömeest, et ole hea mees, pane kokku ja too ära. Töömees podises ja porises, aga et Mutrikesest lahti saada lubas tuua. Ja tõigi. Ilusasti pakitult ja puha.
"Oi, näe nagu sünnipäevakingi tõid mulle," ütles Mutrike.
"Kas sul täna on sünnipäev?" küsis töömees. Mutrike pidi tunnistama, et tegelikult ikka homme, aga noh mis seal enam vahet.
Ja korraga mingil imelikul põhjusel muutus muidu podisev töömees hüper-sõbralikuks:
"No siis me teeme sinu jaoks täna kõike!"
Krt! Aga täna ei ole Mutrikesel enam kõrvu ja tihendeid ja käbisid saata. Ei tea, kas esmaspäeval ka annab sama taktikat veel kasutada:D

Sädelev pärlmutrike

Mutrike sai hiljuti valmis ühe projekti visandiga. Ise oli vaimustuses, aga nagu elu on õpetanud ei pruugi see veel midagi tähendada. Kust saada ausat ja otsekohest tagasisidet?
Mutrike mõtles natuke ja mõtles veel natuke ja mõtleski välja. No muidugi tuleb sellised asjad saata Mutrikese Emale, sest tema kriitikaga kitsi ei ole ja kiitusega kunagi ei liialda. Mutrike siis saatiski projektikirjelduse oma emale edasi. Oli isegi valmis kriitikaks....aga...võta näpust!
Mutrikese Ema arvas, et see on hiilgav projekt ja kui teoks saab siis lausa fantastiline. Tema igatahes hoiab nii pöidlaid kui varbaid. Ja kui juba Mutrikese Ema arvab, et tegu on väärt ettevõtmisega, SIIS on ka. Sest viimati oli Mutrikese Ema sama positiivne, kui Mutrike kunagi nooruses sai inglise keele eksamil sajast punktist 98 punkti. Siis arvas Ema, et see oli väga hea tulemus, kuigi oleks ju võinud ikka maksimumi saada.

Siiski ei jätnud Mutrikese Ema mainimata mõningaid kirjavigu selles projektikirjelduses;) Kui ta oleks seda teinud, siis poleks ta Mutrikese Ema!
Igatahes on nüüd mõneks ajaks Mutrike jälle (adekvaatselt?) kõrge enesehinnanguga ja arvab, et tal on potensiaali palju rohkemaks kui teliku lukustussilindri tihendite müügiks!

D'OH!

Mutrike sai eile kliendilt kirja, kus hädas klient kirjutas, et tal on probleeme varuosaga N ja oleks vaja instruktsioone, kuidas see tööle saada.
Abivalmis ja natuke rumal Mutrike tahtis probleemist paremini aru saada, et teaks siis, mis instruktsioone saata ja küsis: "Kas püüaksite probleemi lähemalt kirjeldada?"
Vastus tuli suhteliselt kiiresti: "See ei tööta!"
Ofkoors - kuidas Mutrike seda ise ei taibanud. Kui asi ei tööta, siis pole vaja uurida, miks või kuidas see ei tööta. See lihtsalt EI tööta!
(aga Mutrike ei saa midagi parata, et selline vastus ta naerma ajas ja tuju mingil põhjusel heaks tegi. Veider Mutrike!)

Advanced level

Järjekordselt ei saa Mutrike mitte millestki aru. Siiani on Mutrike arvanud, et otse suhelda on palju lihtsam kui ringiga. Või ei...oota. Kuidas Mutrikese Ema ja oma Mehega suhtlebki? "Delisa, mine küsi isa käest, mis kellaks ta tööle läheb?", "Delisa, ütle talle, et ma ei räägi temaga!"
Igatahes on korraga ka Suures Ja Tähtsas Ettevõttes tekkinud olukord, kus hjuuman riisoorsis suhtleb Mutrikesega läbi Kolleegi. Mutrikese Kolleeg näitas kirjavahetust ka Mutrikesele: "Ole nii hea ja täpsusta, kuna Mutrikese puhkus lõppeb. Kas 17.aprill? Ta on puhkuse kirjutanud 16.aprillini."
1) Arvab Mutrike, et on suht loogiline, et kui puhkus lõppeb 16.aprill, tullakse tööle 17.aprill.
2) Arvab Mutrike, et nii lihtsale küsimusele oskaks Mutrike ise ka vastata.
Kirjavahetus jätkus (ofkoors mitte Mutrikesega): "Ta peab siis tegema avalduse, sest tal on võimalus kasutada puhkusereservi."
1) kahjuks ei mäleta Mutrike kirjavahetust sõna sõnalt, sest tegu oli tammsaareliku lausega, kus polnud kasutatud ühtegi kirjavahemärki
2) kas Mutrike on korraga muutunud kurt-tummaks, et talle läbi kolmanda isiku tuleb selliseid asju teada anda või räägib hjuuman riisoorsile tundmatus keeles.
Mutrikese Kolleeg kirjutas hjuuman riisoorsisele küsimuse, et kas hjuuman riisoorsis räägib ise sellest Mutrikesega. Sellele ta enam vastust ei saanud.
Ka Mutrike ei saanud instruktsioone, mis ta peaks tegema. Mutrike isegi ei tea, et tal puhkusereservi on. Küsida ka ei saa, sest siis hammustatakse pea otsast.
Huvitav, miks korraga ei sobi Mutrikesega otse rääkida? Kas on põhjus selles, et Tatraveskid juhtusid kuulma, kui Mutrike selle kirjavahetuse peale ärritus ja ütles, et meil ainult paar idiooti ongi, kes Mutrikest vihale ajavad ning see jõudis hjuuman riisoorsini? Kas on põhjus selles, et Mutrike on nii rumal, et temaga pole mõtet sellistel teemadel rääkida, et äkki keegi teine oskab Mutrikesele asjad paremini selgeks teha?
Huvitav, kas tegelikult ongi normaalne vaid niiviisi selja taga ja läbi kolmandate isikute suhelda...
Või äkki on Mutrike hoopis midagi korda saatnud? Mutrike ise küll ei tea, aga what else is new? Mutrike ei tea ju kunagi midagi!

Mingi salapärane võlu on selles mimmis...

...ta on ikka veel üsnagi trimmis" ütlesid kaks sünnipäevakaarti, mis Mutrike nädalavahetusel sai.
Mutrike mõtles oma sõprade peale pool laupäevasest päevast. Mutrike on teistsugune, omamoodi, erinev, veider, pahur ja tujukas. Ometi on tal mingil kummalisel põhjusel olemas nii palju toredaid sõpru, et Mutrike tunneb end põhjusega väga õnneliku inimesena. Mutrikesel on hea meel, et tal on olemas Säravad Vildikad, Vallatud Vildikad, Rafineeritud Vildikad, Humoorikad Vildikad...
Ülejäänud poole laupäevasest päevast mõtles Mutrike, et kuidas kõik need Vildikad teda nii hästi tunnevad? Poes on tuhandeid ja tuhandeid kaarte, ometi valiti välja just need ühesugused kaardid. Poes on sadu ja sadu lilli, ometi valiti välja just need, mis Mutrikesele kõige rohkem meeldivad. Jah, kui on midagi, mis Mutrikesele sünnipäevade juures kõige rohkem meeldib, siis on need lilled. Lilli ei saa kunagi liiga palju olla. Kingid on ka toredad, aga mitte nii toredad kui nartsissid, tulbid, iirised, preeria kellukesed...Mis saaks olla veel ilusam? Mutrike armastab lilli! (tegelikult lausa I-G-A-S-U-G-U-S-E-I-D)
Pühapäevase päeva imetles Mutrike oma uut wok-panni, millega Abikaasale rohkem ja rohkem kabatshokki vokkida (küll ta on õnnelik), vannitoariiulit, mille sai soetada Mutrikese lemmikpoe kinkekaardiga ja mõlgutas mõtteid, mida soetada endale veel ühe Väga Hea Koduasjade Osakonnaga Poest...kingid pole küll tähtsad, aga see ei tähenda ju üldsegi, et neid poleks tore saada;)
Terve nädalavahetuse oli Mutrike kuidagi heljuvalt rahulolev. Sammuke lähemale 30. eluaastale, aga rahulolev ja õnnelik. Kuna tunded ja tänuavaldused pole just Mutrikese kõige tugevam külg, Mutrikese teetassike, siis otsustas Mutrike minna lihtsama vastupanuteed. Mis ütleks veel paremini "aitäh, et olemas olete", kui pool-anonüümne blogipostitus:D
ps: Ofkoors oli see Janek, kes 89% peojäänustest järgmisel hommikul ära koristas. Mõni kohe on tubli!

Järelsõna:

Ja et nädalavahetus liiga idülliline ei oleks, pani laupäeva hommikul Hugo padavai jooksu. Tont seda teab, kas pruudi juurde või lastega mängima, aga sekund hiljem kui Mutrikesed olid Hugo jalutusrihmast vabastanud, paistis hangede vahelt vaid Hugo moodsalt triibulisekasukaline selg. Sähh sulle "äkki on juba õppust võtnud" - taktikat! Mutrikesed pakkisid end kokku, panid Ruudolfile hääled sisse ja läksid koerale lasteaeda järgi.
Ja siis...märkas Mutrike tee peal klaassilma ja puukepiga nõiamoori, kes autohäält kuuldes kätega vehkima hakkas. "Ära peata, ära peata, kes teab, mis tahab, tinistab meid ära veel," sosistas Mutrike Abikaasale, aga ei juba oli Abikaasa auto peatanud. Tahtis teine teeotsani saada, et jalavaeva vähendada. Mutrikese Abikaasa on hästi kasvatatud ja loomulikult ei kartnud tema ei klaassilma ega puukeppi. Enne kui Mutrike jõudis kartma hakata oli tädi autos. "Kus me laseme vanainimesel niiviisi jala siin külmaga käia, viskame ta ikka Linna (st linnamoodi asulasse) ära," pakkus hea kasvatusega Abikaasa. Mis siis Mutrikesel üle jäi. Ja nii elaski Mutrike üle lähikohtumise klaassilmaga naabri-nõiaga, kes võib-olla ikka polegi üldse nõid, vaid tavaline maainimene?

Jumal lõi kõigepealt mehe...Aga enne tõelise meistriteose valmistamist tulebki alati mustand teha!

Ütle nüüd, et elu Suures Ja Tähtsas Ettevõttes on ainult masendav, kole, traagiline, igav, üksluine, õel...Mõnikord haruharva, noh nii aastas korra, on ka säravamaid päevi.
Istub Mutrike oma arvuti taga ja jõllitab 65 meili, mis reedese päevaga, mil Mutrike kodust elu nautis, sisse sadasid; ei tea, kust alustada, kuidas alustada, kas alustada. Jube raske on esmaspäeva hommikuti end töölainele saada. Istub ja nuputab.
Ja siis hakkab akna taga kahtlaselt sünkroonne meesliikumine. Hordides mehi sibab edasi-tagasi. Ikka veel veits unine ja esmaspäevahommikuselt pahur Mutrike ei saa aru enne, kui hordid sisse marsivad. Kõigile naistele lilled ulatavad ja kallistama kukuvad. Üks ja teine ja kolmas ja neljas...
Kas pole see naistepäev üks tore päev? Kas pole tore, et selline ilus lilleline päev jälle au sees on ja tähistamist leiab?
Minutit paar hiljem marsib riburadapidi kohale ka meeste-delegatsioon tehasest. Kõigil punane roos näpus. Veel mõni minut hiljem saabub uue lillekimbuga majahoidja.
Ja ikka õnnitluste ja kallistuste saatel.
Nii armas, kas pole?

Tund hiljem saab Suur Ja Tähtis Inimene, pomiseb üle mokaotsa "tere" ja läheb oma teed. Natuke hiljem tuleb Teine Suur Ja Peaaegu Sama Tähtis Inimene, pomiseb "tere" veel rohkem mokaotsast ja läheb oma teed....

Ja parima koer-näitleja Oscar läheb Hugole!

Hugo on viimaste nädalate jooksul nii palju kodust ära jooksnud, et isegi ei suuda enam meeles pidada mitu korda täpselt. Õhtul lähed järgi, hommikul jälle klõps naabrite juures. Haleda näoga kraabib naabrite ukse taga ja veel haledama näoga vaatab kui talle järele lähme. Nagu jonnakas laps, kes koju ei taha tulla. Reedel oli Mutrikese mõõt täis. Tema enam koerale järgi ei lähe! Asi hakkas juba naeruväärseks kippuma. Otsis netist naabrite numbri ja helistas, et teate, ma enam koerale järgi ei tule.
Naabri arvates ei olnud selles mitte kui midagi imelikku: "Ei noh las ta siis jääb meile?"
"MIS?" oli Mutrike shokis, "ma ikka tahaks, et minu koer minu koju tagasi tuleks, aga ma ei tea, mida ette võtta enam, kuidas ta uuesti kodustada..."
Naaber ühmas uuesti: "Noh, koer tuleb ikka sinna, kus tal parem on. Ma arvan, et te annate oma koerale peksa!"
Mutrike oli sõnatu. Mutrike oli veel rohkem shokis: "Ma pole kunagi oma koera löönud, kunagi...,"pomises ta vaid. "Ei noh, Teie võib-olla mitte, aga eile oli näha, et koer lausa kartis Teie meest, ma arvan, et ta annab koerale peksa."
Mutrike ei osanud midagi öelda. Samas tuleb tunnistada, et ta ise oleks samamoodi arvanud kui üks koer kogu aeg ukse taga, koju minna ei taha ja näeb siuke niru välja ka. Mutrike oli õnneks just ühest targast loomaarmastajate foorumist lugenud, et sellisel juhul aitab natuke, kui naaber ise koera tagasi koju toob ja Mutrike tegigi naabrile ettepaneku. Et siis näeb ka, et ei ela koer külma ja tuule käes, ketis või jumal teab kus ja et perekond Mutrikestel ka päris korralik kodu olemas, kus lisaks näitlejavõimekust näidanud Hugole veel paar kassi, et polegi nagu perekond Võsareporterist, et täitsa normaalsed (?) inimesed. Vähemalt mitte loomaahistajad.

Naaber oli nõus. Mutrike oli ikka veel veidike shokis ega osanud oodata, milliseks "Koertevanemate koosolek" kujuneb. Kas kutsutakse loomakaitse ka kohale? Võetakse perekond Mutrikestelt loomad ära? Pannakse nimed, kui potensiaalsed loomaahistajad, netti häbiposti?
Õnneks oli naaber mõistlik mees. Võib olla ta külla tulles ootaski võsareporterlikku kodu, aga leides eest täitsa talutava perekonna, sai murest aru, ütles, et pole hullu, et koer nende juurde jookseb, et ärgu me muretsegu ja soovitas uuesti koera kasvatama hakata. Tagatipuks kutsus niisama ka külla. Tore mees. Kuigi Mutrike ootas telefonikõne järgi hoopis midagi muud.

Naabri soovitusest ajendatuna leidis Mutrike tolmukihi alt riiulist raamatu koerakasvatamisest. Üllataval kombel oli tegu väga huvitava raamatuga ja perekond Mutrikesed lugesid selle samal õhtul läbi ning hakkasid õhinal järgmisest hommikust Hugot kasvatama. Mutrikese Abikaasa oli muidugi eriliselt vaimustatud: "Ma ju ütlesin sulle, et ei tohi teda niiviisi nunnutada, ma ju ütlesin, et ei tohi lasta tal niiviisi teha, ma ju ütlesin sulle..." Mutrike oli kaks aastat oma koera täiesti valesti kasvatanud. Süümepiinadest, et koer üksi kodus on, kausi maiustega alati ukse juurde jätnud, koera süganud ja paitanud ja hellitanud, siis kui koer tahtis, koeraga palli mängides ise palli järele jooksnud, süüa tehes kõige pealt Hugole süüa andnud.
Tänulikkuse asemel oli Hugo hoopis Mutrikesele pähe istunud. Pidanud ennast Alfa isaseks. Mutrikest oma lapseks. Sähh sulle kurbasid silmi. Sähh sulle õrnakest. Puhas kavalus. Manipuleerimine. Oscarit väärt etendus.
Raamatust innustatuna hakkas Mutrike oma koera kasvatama: "Ei, MINA ei ole SINU laps. SINA oled MINU laps.", "Ei, see ei ole SINU koobas, kus MINA elan, see on MINU kooba, kus SINA elad", "Ei, SINA ei ole see, kes toidu majja toob, MINA toon toidu majja."
Terve laupäevase päeva oli Hugo täielikus segaduses. Miks keegi tast välja ei tee, mis keegi ei lähe jalutama kui tema tahab, miks keegi tal järel ei jookse. Kõik oli peapeal. Raudselt mõtles Hugo, et lapsed on aru kaotanud. Kaks aastat on kõik tema järgi toimunud. Mis siis nüüd lahti? Miks keegi teda ei kuula?
Sähh sulle Alfat.
Ka terve pühapäeva oli Hugo nagu sõjakoolis. Imekombel üle pika aja, peaaegu et Hugo kuulas Mutrikest. Ei trüginud uksest esimesena välja, ei toginud Mutrikest oma koonuga, ei surunud end täie jõuga vastu Mutrikest. Mutrike sai esimesena koopast väljuda ja Mutrike sai esimesena jahisööki nautida. Mis sellest, et jahisöök maitses koledal kombel koerakrõõbikute moodi.
Tark raamat oleks rumala Mutrikese kätte võinud varem sattuda. Rumal Mutrike oleks võinud targemaid varem kuulata. Rumal Mutrike oleks võinud mõista, et Hugo pole mitte õrn ja väeti lilleke, vaid kaval ja manipuleeriv Alfa.
Mutrike loodab väga, et kannatus ei katke enne kui "karjajuht" on maapeale toodud. Huvitav, kaua Hugo laseb end lollitada, kuna leiab jälle mooduse plehku panna.
Homme? Ülehomme?
Kui õudne mõelda, kui Mutrikesel oleks näiteks lapsed, kes ka naljaviluks/vanemate paikapanekuks kodust plehku paneks, naabrite ukse taga kraabiks...
Mida küll naaber siis mõelda võiks?
Ei. Niikaua kui Mutrike oma koera ja toalilledega hakkama ei saa on selge, et laste jaoks on ilmselgelt LIIGA vara!