Kohvi ja sigaretid

Kõigest kuu ja üks nädal läks aega, et Mutrike saaks korteri müüdud ja Pangale vägisi pool laenusummast tagasi makstud. Tsivilisatsiooni arengu seisukohast oli tegu muidugi vaid nanosekundiga, kuid Mutrikese närvide jaoks oli see igavik. Igavik täis segadust, sekeldusi, sõimu (seekord ei sõimanud Mutrike, vaid Mutrikest sõimas Kuri Pangatädi) ja ooooooooootamist. Nüüd on see siis tehtud! Enam ei saa Mutrike eputada, et tal on Linnas 2-toaline korter, nüüd on Mutrike läbi ja läbi Maainimene -Uss Ussisilmal.
Aga Mutrike on rahul! Ja seda ei juhtu just tihti, üldiselt leiab Mutrike ikka midagi, millega mitte rahul olla. Hetkel Mutrike ei tea, millega mitte rahul olla. Võib-olla vaid sellega, et ta eile oma alles hiljuti maniküüritud käekestel ühe küüne murdis. Aga Mutrikesel oli ju ilmtingimata vaja proovida ISE kodus üht pilti seinale riputada. Pilt ise ei ole just erilise kunstiväärtusega, aga Mutrikese jaoks natuke erilise tähendusega. Kui Mutrike umbes seitse aastat tagasi oma esimese Linna korteri Ühel Mäel üüris, oli see just kõige esimene asi, mis ta uude kodusse soetas. Nuge ja kahvleid ja taldrikuid ei olnud, aga oli PILT seinal. Mutrike on Kunstniku hingega - see tundus talle olevat kõige olulisem detail uues kodus. Nüüd ripub see pilt murtud küüne hinnaga Mutrikese päris kodu seinal.
Ja kuna Mutrike pidi eile notaris saba andma, pildi tasku viskama, kokku kukkuma, siis tegi Mutrikese Abikaasa hommikul Mutrikesele ettekirjutused uueks eluks: ei kohvile ja suitsule! Hetkel vaatabki Mutrike laual auravat teetassikest nagu vasikas aiaauku ning unistab kohvi mõrkjast aroomist, kuid sõnakuuleliku naisena püüab ta (vähemalt mõnda aega) Mehe ettekirjutusi järgida.