Thursday, October 31, 2013

Lootusetu juhtum

Just siis kui ma tunnen, et olen piisavalt (kui seda saab piisavaks nimetada) magada saanud, ennast korda teinud (Heilyl oli õigus, et duši all käimine käib nüüdsest kiiruga kiiruga),  Ida magama saanud ja meilid läbi lugenud ning plaanin veidike kodu koristada, sest päikese käes näeb see välja lausa K-O-H-U-T-A-V, läheb elekter ära ja jätab mind siia niisama passima.
Jube äge küll! Ma ei saa aru, kuidas saab niimoodi mitte vedada.
Alla korrusele ei taha minnagi, sest päike on liiga ere ja ma näen liiga hästi kui must ja koerakarvane on põrand. Kõike katab paks tolmukiht. Oot, aga tolmu saaks ju pühkida ka elektrita?

Kurat, kui vihaseks see olukord mind hetkel teeb.

Lisaks sellele üritasin ma dropboxist arvutisse download´ida kõik need tuhat kakssada pilti, mis me nädala jooksul Idast klõpsinud oleme, aga kustutasin need hoopiski ära. Õnneks on need siiski veel telefonis alles.

Kui ma nüüd julgen natuke pahur olla, arvavad kõik, et mul on depressioon:D

6 comments:

  1. Õnneks ma tunnen sind ja tean, et see on su loomulik olek. Oi, ja kui su ema nüüd neid põrandaid vaatama jõuab... (tead ju küll: "Korralikes kodudes...") :P

    ReplyDelete
  2. Ônneks tuli Marek ja päästis päeva, pôrand puhas nagu korralikes kodudes ning ma saan jälle hingata:D

    ReplyDelete
  3. Tead, see kiirustades duši all käimine läheb mingi hetk üle - st kui sa ise lubad - lõpuks saab ju Marek ka lapsega kenasti hakkama see 15 v 30 minutit, mis Sul on vaja iluprotseduurideks, et end hästi tunda. Mu mees teadis, kui oluline see mu jaoks on ja seega mul ei olnud duši alt või suisa vannist kunagi kiire välja. Ajastamine on muidugi oluline - lapse kõht peab täis olema (sel ajal kui Sina teda söödad, saab mees ju näiteks vannivee valmis panna:D) ja mähkmed vahetatud jne. Algul lihtsalt ise ei tihanud eriti last käeulatusest välja lasta - aga tänu sellele, et mõistusega suutsin end harjutada alguses, on meil lapsel isaga ikka siuke side, et 9-kuune ukseluku klõpsu peale tõmbab näo naerule ja käputab isale vastu koridori:)
    Koristamine meil jagatud nii, et teeme kordamööda - mina võtan tolmu, mees hoiab samal ajal last, tema võtab tolmuimeja - siis hoian mina. Kui väga närvidele käib (mul on vahel tunne, et elame mingis seapesas, kuigi on 2+1 inimest ja kass ainult), siis ma imesin tolmu ka sel ajal kui laps magas ja nüüd ka siis kui ta üleval on - ta hirmsasti armastab tolmuimejat:)
    Ja kui kellelgi on ütlemist selle kohta, kui korras mu kodu on - tulgu, tehku ise:)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kui Marek on kodus, on elu nagu lill, siis vôiksin tund ka duši all olla:) aga Marek on 24/7 Diipis, mitte et ma kurdaks, restoran vajab ka avamist ja eks ma pean leppima selle "väikese" segadusega

      Delete
  4. Tõsi ta on jah, et kui üksi olla, siis on keeruline. Õnneks on see (loodetavasti) tähtajaline piirang ja tal tekib rohkem aega teiega olla.
    Aga Ida vanaema ja tädi - nemad kindlasti hoiaksid hea meelega Idat - või veel parem - koristaksid?:D:D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Nüüd on meil môned päevad puhas luksus -lausa vanavanaema abis:) ja tädi, vabandust VANAtädi, hoolitses lôuna eest. Paradiis!

      Delete