...mõtisklesin, et miks on nii, et vanemad tunnevad meeletut vajadust rääkida oma lastest ja nendega tuttavate ees eputada. Ikka stiilis, et minu tütar teeb nii ja on seal ja minu poeg lõpetas selle kooli ja töötab seal või et minu vanemal tütrel on kaks last ja neli kassi ja maja ja.... Et miks ei võiks olla hoopis nii, et lapsed kiitlevad oma vanematega? Nädalavahetusel jõudsin ma huvitavale järeldusele:
1) minu emal on vedanud, et tal on vähemalt üks tütar (tilluke Delisa loomulikult), kellega oma tuttavate ees eputada, sest (blogist järeldudes?) on vanem tütar suht mõttetu mutrike:)
2) mina saangi oma vanematega uhkustada, sest nädalavahetusel ühes seltskonnas viibides avastasin ma, et mul on maailma kõige kenam ema ja teises seltskonnas viibides avastasin ma, et mul on maailma kõige targem ema.
Nüüd ma murran pead selle üle, kust tuleb minu "ebaadekvaatselt kõrge enesehinnang"...
Ma siin salamahti arvan, et lastega eputamine on otsapidi enesekinnitus teemal: oh ma olen tubli lapsevanem, et sellise üles kasvatasin :)
ReplyDeletesesamy
Eks sa oled isasse :DDD Aga tead, kui hea on oma lasteaga uhkustada - tule siia ja ma võin kohe pikalt rääkida kui tublid ja andekad nad on, nt suurem piiga oskas viieselt lugeda, aga näe väiksem oskab viieselt heegeldada jne jne. Aga mul peavadki ju tublid lapsed olema, sest öeldakse, et laiskadel vanematel kasvavad eriti tublid ja tegusad lapsed :P
ReplyDeleteVanematest rääkides aga ma olin väiksena mõnikord isegi kade, et sul on selline ema nagu sul on - ausõna! Kui ometi oleks mul olnud keegi, kes oleks mind vähekegi sundinud ja suunanud...
ah, ma olen kindel, et kui minust KUNAGI lapsevanem saab, olen esimene eputama:D
ReplyDeleteaga mis emadesse puutub, siis mina jälle mõtlesin alati, et oleks minu ema ka selline nagu teistel, näiteks heilyl ja dagnel ja... tundusid sellised nii lahedad (mitte et nad nüüd enam ei tunduks ja ei oleks, aga just nooremana tundusid nad eriti lahedad)