Sarkastilis-säravalt positiivne Mutrike

Mutrikese ema sattus Mutrikese blogi lugema ja ta ei oleks ju tema, kui ta poleks Mutrikest pärast kritiseerinud. Konstruktiivselt muidugi.
Mutrikese ema arvas, et Mutrikese jutud on liiga tihti negatiivse alatooniga. Mutrike ise arvas, et ta on hoopiski sarkastilis-säravalt vaimukas, kuid
Mutrikese sisemuses peitub siiski tark inimene ja tark inimene teab, et kriitikast tuleb õppust võtta.
Ajendatud 2x186 km pikkusest autosõidust (onu) Indrekuga on Mutrike ikka veel natuke nostalgialainel ning piisavalt positiivne (kõik see asendub sarkasmiga kusagil kolmapäeva õhtu või neljapäeva hommiku paiku). Eile suutis Mutrike terve õhtu oma juttudega abikaasat tüüdata, muudkui vatras ja vatras ja meenutas ja meenutas. Mida? Muuhulgas sellistel teemadel:
1. Mutrike tahaks minna vanakooli diskole. Sellisele, mida Indrek ja Kuldar koolis kunagi korraldasid. Värvimuusika ja laulude vahel mikrofoni rääkiva diskoriga.
Mutrike on liiga noor, et ta saaks sellistest pidudest midagi oma kogemusest rääkida, aga legendide järgi otsustades on Mutrikesel isegi natuke kahju, et ta pole vanuses 40+. Vanakoolidisko värvimuusikaga koolivõimlas. Millegi pärast tuleb mulle silme ette selline film nagu Tagasi Tulevikku. Teine osa äkki? Kus Enchantment Under The Sea peol Lorraine McFly ja George McFly armusid.

2. Mutrike on alati armastanud kirjandeid kirjutada. Talle endale tundus, et ta oskas seda hästi. Igatahes paremini kui matemaatikat. Mutrikesele tuli meelde üks kirjand, mille ta oma klassivennale kirjutas, ise oli jube rahul, aga õpetaja arvas, et see kirjand ei olnud just säravaim pärl keskkooli kirjandiklassikas. Mutrike ei teagi nüüd, kas tema kirjandid ei olnud siiski iga kord head või oli põhjus hoopis vales nimes kirjandi peal. Ometigi arvab Mutrike siiani, et ta oskab kirjutada ning sellest ajendatuna tahab Mutrike päris kirjanikuks saada. Mutrike hoiab hetkel kramplikult pöidlaid pihus, et....(fake - kuldkala soov täide läheks)

3. Indreku idee, teha poodide juurde blondide parkimiskohad, oleks pidanud Mõttetalgude käigus teoks saama. Siis ei peaks Mutrike nii palju ümber poe tiirutama, et parkimiskoht leida. Kõik paremad kohad on ju alati võetud, st need, kuhu Mutrike oskaks oma Rudolfi ilma probleemideta parkida.

4. Mutrikesele meeldib metsas elada ja sellega heas mõttes inimesi šokeerida. Mingil põhjusel on Mutrikese elukoha kohta inimestel ikka ja jälle üks ja sama reaktsioon: "Sina ja maal? Poleks uskunud...." Nii nagu Mutrike on aeg-ajalt eelarvamuste küüsis, arvavad ka Ülejäänud Inimesed, et Maainimesed käivad igal pool kummikutes ja väljaveninud dressipükstes, nina liigsest alkoholist punane peas. Kui aga Mutrike satub Peene Pesufirma Moeetendusele kummikute asemel Popi Firma kleidis on see hämminguttekitav. Indrekul oli selle kohta oma teooria - inimesed kujundavad oma arvamused nähtu järgi, neil on ettekujutus, milline võiks/peaks olema maainimene ja nad näevad, milline on Mutrike. Enesekindel Mutrike ei vasta nende ettekujutusele maainimesest. Nemad ei tea, et tegelikult Mutrikesel kummikud olemas ja ta kannab neid pealuudega jalavarje suurima hea meelega. Ainult mitte Peene Pesufirma Moeetendusel. Mutrikesele meeldib Ussisilmas. Eriti suvel. Kui saab väljas pleedi sisse mähituna veini juua ja langevaid tähti vaadata. Vahepeal meeldib Mutrikesele Linnas käia, Peol käia, Teatris ja Kinos, Poes, aga kui ta enam "....ei talu seda pinget, lähen metsa elama, kus on linnud, labidas, lilled......" Mida teeb Mutrike Peene Pesufirma Moeetendusel, miks ta sinna satub - jumal seda teab:D

5. Mutrike leidis karbi vanade kirjadega - tilluke Delisa oli ka palju kirjutanud ja joonistanud, siis kui ta veel tillem oli kui praegu. Mutrikesele meeldis kõige rohkem tillukese Delisa mure, et kui Mutrike Norrast tagasi tuleb, kas nad siis ikka saavad omavahel suhelda. Et äkki Mutrike ei oska enam eesti keelt. Tilluke Delisa oli aga leidlik ja ütles, et siis võib suhelda saksa keeles, sest meil olla kodus saksa keele raamat ja õpetas igaks juhuks ühe saksakeelse sõna juba ära - Wunderbaum!

Mutrike vatras eile kodus nii palju, et kõike ei viitsi enam kirjagi panna. Küll on hea, kui kodus on selline abikaasakujuline švamm, kes kõik selle vada endasse suudab imeda, õigel ajal veel kaasa noogutada. Eilse õhtuse nostalgia ja positiivsuse lainel tundus Mutrikesele korraga, et elu on lill, lausa peolaud.

Sellest hoolimata ärritub Mutrike väga tihti tühiste asjade ja Suure ja Tähtsa Ettevõtte peale. Täna pole Mutrike veel ärritunud, aga täna on ka alles teisipäev. Suures ja Tähtsas Ettevõttes võtavad sellenädalased draamad alles tuure üles, et homme lõkkele lahvatada. Eile õhtul ärritus Mutrike korraks Hugo peale. Mutrike läks hommikumantli väel Hugoga ümber maja jalutama, aga selle asemel, et pissil käia, oli Hugol ilmtingimata hoopis palli mängida. Ei ole väljas enam mai mesjats. On koer! Rohkem peavalu kui lapsega.

Ja suht tihti ei ole rahulolev Mutrike ka rahul:D

Aga täna harjumatult positiivne, eksju:D