Jällegi õnnestus mul sattuda ühele dräägreissile....kuigi ma juba eelmine kord lubasin "lastele" et see jääb esimeseks ja viimaseks sellelaadseks üritusteks, never enam. Aga tuli sõnu süüa ja kõps! olin ma laupäeval reissil kohal. Mul tekkis täiega deja vu, kui ma nägin kõiki neid burgereid, mis vajasid müümist; eelmine kord olid need kõige kuumem kaup üldse, aga kui mikrolaineahi ei tööta, pihv burksi vahel on jääs, seda on vaja petta imelise punakat värvi kastmega ja näljane rahvas ootab rahulolematult leti ääres. Õu nõu ja siin ma jälle olin, rumal, et lasin end pehmeks rääkida.
Aga ega siis midagi - naeratus näole ja tuld!
Õnneks sujus seekord kõik peaaegu, et hästi - ahi töötas, burks läks soojaks, fritüür toimis, liha grillis, õlu oli külm, ilm oli ilus, inimesed veidrad.... Te ütlete, et Jumal on tõsine vend, jah? Vot mina ei usu, sest kui vaadata sellistel üritustel liikuvaid inimesi, siis on Jumalal väga vinge huumorisson olnud. Noh kui ta üldse olemas on, aga kui on, siis huumorisson on tal hea.
Mehed on - neil on oma dresscode kas dressid ja nokatsid või siis suurte ja silmatorkavate kirjadega ARMANI ja VERSACE. Kindlasti silmatorkavate kirjadega! Aga vot naised - no tule taevas appi! Mina kohe mõtlen, et kas nemad vaatavad kapi ja mõtlevad:"Hmm, mis on mu kapis kõige koledamad, maitsetumad, litsakamad ja kõige vähem kokku sobivad asjad? " ja siis kombineerivad neist kokku sellise imelise outfiti nagu liivuv valge minikleit ja mustad narmastega sügissaapad. Või siis 48cm-se kontsaga kuldkingakesed, liibukad ja nabapluusid, millele suurelt "Cucci" ette kirjutatud. Või siis on neil sellistel üritustel official dresscode - võrksukad, saapad ja miniseelikud, mis meenutavad pigem bandaaži kui seelikut.
Aga äkki olen hoopis mina imelik - kuigi seekord oleks ma isegi oma playboy särgiga massi sulandunud, kui ma poleks seda nii kiivalt salliga varjata üritanud. Noh, ma alles õpin. Mine tea, võib-olla satun veel sinna ja varsti olen ise oma tuunitud Ruudolfiga rajal hoogu või kiirust või ma-ei-tea-mida võtmas. Inimene õpib ja areneb kogu elu!
Ja siis need komplimendid. No pange ennast põlema või mind, aga ärge üritage šarmantsed olla. Meiega oli müümas kaasas üks imeilus blond tütarlaps, noh kui te olete võimelised endale elussuuruses barbie't ette kujutama, siis tema oli just selline. Ja loomulikult ei jäänud ossidel tema ilu märkamata, siis oli vaja ju vaimukas olla: "kuule blond, sa üldse tead palju 1+1 on?" Elussuuruses barbie ei viitsi sellisele lollusele vastatagi. "Noh, seda oligi arvata!"
Või siis lehvib kohale lahtiste pluusihõlmadega kerges 30-kiloses ülekaalus meessoost klounisiksus, kujutab ette, et oma täiesti vastupandamatu ja hakkab elussuuruses barbiele komplimente loopima, üks hullem kui teine, aga tippude tipuks jäi "T...ra sa oled ikka ilus!" Imeline kompliment, ma imestan et elussuuruses barbie burgereid nurka ei visanud ja üle leti vastupandamatu mehe käte vahele ei tormanud. Prrrrrr!!! Õõvastav...
Üks tõeline naljakas seik oli siiski ka kogu selle ürituse juures. Nimelt siis kui meil kõik alkoholivaba jook otsa sai, pakkusime klientidele piima - see on ju alkoholivaba! Ja nii siis läkski, et kogukad mehed nahkriietes sõid leti ääres praadi ja jõid termotopsist piima. Sõbrad naersid kõrval, aga lõppkokkuvõttes olid ise ka samas olukorras: "Nali naljaks, andke mulle ka siis palun klaas piima!"
T_ra sa oled ikka ilus:) ahahaaa:)
ReplyDelete