Ei saa ju tuju kohe kuidagi hea olla, kui pärast "karjuvate" arvete tasumist avastad, et oh crap, aga kuu ju alles algas, kuigi kontojääk tahaks justkui midagi muud väita. Näiteks, et palgapäevani on jäänud veel loetud päevad ja summaga x tuleb vaid paar päeva veel välja venitada. Justkui halb nali. Must huumor.
Loomulikult olen ma ka ise selles süüdi. Sest kes kurat käskis mul eelmisel kuul haigeks jääda. Haigeks ja koduseks. Ja kui ma veel kuulen kedagi kusagil küsimas, et issake, miks inimesed ometi haigest peast tööle ronivad, kas nad siis oma tervise ja teiste peale ei mõtle, siis ma vastan teile: Just sellepärast nad tööle ronivadki, et mitte (haigusjärgsel) palgapäeval infarkti saada!
Ilusat paha päeva kõigile!
Täpselt samad tunded. Kogu mu palgapäeva nördimus ning haigusejärgne kibestumus on kenasti sõnadesse pandud. Nautigem siis koos seda paha päeva.
ReplyDeletetean, et see kõlab õelalt ja egoistlikult, aga pahadel päevadel on hea teada, et ma pole ainus:)
ReplyDeleteHahahhaa! Mul seevastu teistpidine kogemus - pangaarvel märkimisväärne summa ja seda enne uut palgapäeva, mil tavalisel võis sealt varem vaid mõned kroonid leida, kui sedagi. Olin tubli ja planeerisin ja ei kulutanud sellele, milleta hakkama ei saa. (Aga võibolla oli seekordne tavapärasest tunduvalt suurem pluss tingitud lihtsalt hirmust eurosid valesti kasutades miinusesse jääda.)
ReplyDelete