Monday, April 5, 2010
Ökovanaema läks trükki
või siis noh kui täiesti täpne olla - on teel trükikotta. Kaua oodatud kaunikene!
"Ökovanaema maja ees on lipuvarras, milles lehvib tuulelipp. See on sinist ja musta ja valget värvi triibuline. Vanaema õpetas Martinile, et see on Eesti lipp. Veel õpetas vanaema, et igas õiges kodus peab lipp lehvima. Martinile meeldib see värviline lipp.
Lipp ei puhka peaaegu kunagi, vaid lehvib alati uhkelt tuule käes. Ainult väga tuulevaikse ilmaga võib ta puhata ja magada. Lipp on tubli ja töökas. Martin hakkab ka suureks saades sama tubliks. Puhkab ja magab ainult siis kui tuul ei puhu. „Eesti on ikka tark, et endale nii ilusa lipu valis, „ mõtleb Martin. Kui tema oleks Eesti, siis tema valiks ka endale just sinise ja musta ja valgega triibulise lipu.
/..../
Ökovanaema kasvatab ka erinevaid ürte. Basiilikut, peterselli, piparmünti, melissi, rosmariini, tüümiani, majoraani. Neid on veel, aga Martinile ei ole kõik need naljakad nimed veel meelde jäänud. Ta on veel väike, ta ei peagi kõike veel teadma. Kui ta kuue aastaseks saab, siis ta teab kõikide vanaema aias kasvavate ürtide nimesid.
Martin teab juba praegu, et piparmündist ja melissist saab teed teha. Peterselli saab supi sisse raputada. Basiiilikut kasutab vanaema igal pool. Ta hakib seda pitsa peale, ahjusaia peale, makaronide peale. See on kindlasti vanaema lemmikürt. Seda Martin ei mäleta, kus vanaema rosmariini, tüümiani ja majoraani kasutab. Selle ta õpib selgeks siis kui ta kuue aastaseks saab. Ja see on varsti! Ainult kaks sünnipäeva veel. Siis on Martin kuue- aastane ja läheb kooli."
/.../
"Ökovanaema naabritel on kaks kassi ja üks koer. Kassid on peaaegu ühesugused. Musta värvi. Ainult, et ühel on lõua all ja saba ostas pisike valge täpp. Muidu ei oskaks keegi neil vahet teha. Kassidel on Martini arvates natuke naljakad nimed. Niit ja Nööp. Nööp on emane ja Niit isane. Martinile meeldib nendega mängida. Ja neile Martiniga.
Ökovanaema naabrite koer on maailma kõige sõbralikum koer. Ta on halli ja pruuni kirju, valge krae, valgete käppade ja valge sabaotsaga. Aristokraatlik, ütleb naabritädi. Martin ei teadnud, mida see raske sõna tähendas ja naabritädi seletas, et see tähendab seda, kui ollakse viisakas ja heade kommetega. Martin on ka viisakas ja heade kommetega. Martin teab nüüd, et tema on ka aristokraatlik..."
Edasi lugege juba raamatust!
Ja et rumal Mutrike/andekas noor kirjanik Johanna Maria midagi puusse ei paneks, siis kõik lapsevanemad, kelle lapsed pilte joonistasid võiks alltoodud andmeid täiendada ja parandada:
Joonistuste autorid:
Anett Lichtfeldt (5a)
Cärol Laul (6a)
Emma Laul (4a)
Getriin Kaares(4a)
Helena Mööl (7a)
Laureen Laar (9a)
Loretta Parker (4,5 a)
Marleen Tipka (4a)
Melissa Priidel (7a)
Zuzanka Kadlecova (7a)
esikaas: Paula Hõbe (12a)
Kas said kõik kirja? Kas keegi on veel puudu? Kas kellelgi on veel joonistusi, mis pole minuni jõudnud?
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Helena Mööl 7a, Melissa Priidel 7a
ReplyDeleteMarleen praegu 5, aga pildi joonistamise ajal oli 4, samuti oli Laureen siis9 :D
ReplyDeleteMa loodan, et see raamat räägib ikka ka sellest, mida on ette võetud, et Niit ja Nööp palju pisikesi kassipoegi ei toodaks. :D
ReplyDeleteOih, vot see detail läks meelest ära:( Aga võib-olla õnnestub siiski veel teksti natuke tuunida.
ReplyDeleteAitäh tähelepaneku eest!
Hei, kas sa said kusagilt toetsut ka voi finantseerid ise? Palju onne!
ReplyDeleteteine lapsuke valjumas. :)
Kulka ei finantseeri "harrastuskirjandust" - ma muidugi ei tea, mis see on ja kuidas luua "päriskirjandust", aga mis seal's ikka. Sööme kodus paar kuud tatart ja kartulit ja nii see lapsuke ilmavalgust näebki:)
ReplyDeleteSul tuleb astuda eesti kirjanike liidu liikmeks, siis sa pole enam hobikirjanik. Muidu mu teada ei saa kusagil eestis kirjanikuks oppida... Naljakas lugu.
ReplyDeleteNaljakas jah...aga polegi kunagi kusagil liige olnud, viimane aeg oleks vist mõne grupeeringuga liituda
ReplyDelete