Mugavuse võlud

Perekond Mutrikesed on nii imelikud. Käisid eile külas, sõid ja jõid, vaatasid telekat ja arutasid, et oleks ikka tahtnud küll Metallica kontserdile minna, et oleks ikka täitsa vahva olnud. Pool tundi hiljem helises telefon: "Kuulge, mul on kaks VIP piletit Metallica kontserdile, kas keegi ei taha minna? Annaks oma piletid ära, niisama." Kõik istusid edasi. Ei mingit emotsiooni. Mutrikese onu ei olnud huvitatud. Onunaine ka mitte: "Ei, mulle ei meeldi selline muusika." Onupoeg ka mitte. "Mine ikka, mine ikka, elamuse pärastki!" sundisid kõik onupoega.
"Issand jumal, mitu korda ma pean ütlema, et mulle ei meeldi see muusika!"
"Maria ja Janek, aga minge teie!"
Perekond Mutrikesed vaatasid telekat edasi:" Ei tea, ei viitsi nagu. Oleks natuke rohkem ette teadnud, siis ehk..."
Telefon helises uuesti.
"Noh, kas läheb keegi?"
Arutelu laua ümber algas uuesti. Mutrikese onu ei olnud huvitatud. Onunaine ka mitte: "Ei, mulle ei meeldi selline muusika." Onupoeg ka mitte. "Mine ikka, mine ikka, elamuse pärastki!" sundisid kõik onupoega.
"Issand jumal, mitu korda ma pean ütlema, et mulle ei meeldi see muusika!"
"Maria ja Janek, aga minge teie!"
Perekond Mutrikesed vaatasid telekat edasi:" Ei tea, ei viitsi nagu. Oleks natuke rohkem ette teadnud, siis ehk..."
Kogu arutelu (loe: onupoja sundimine, et mine ikka) kestis umbes kaks tundi. Olgu öeldud, et nii pakutavad piletid kui kontsert olid perekond Mutrikestest 15 minuti kaugusel.
Kaks tundi hiljem andis Mutrikese onupoeg piletid ära oma sõbrannadele.
Hilisõhtul koju jõudes ütles Mutrike oma Abikaasale:"Ah, tegelt oleks ju võinud minna..."
Mutrikese Abikaasa kehitas vaid õlgu.

Selle kõige nimi on lihtsalt MUGAVUS.