Hakkasin täna mõtlema, et mis asi on harrastuskirjanik. Ühe toetuse taotlemise vastuseks sain, et "toetust ei saa harrastuskirjanikud". Aga kuidas saada "päris" kirjanikuks? Mis eristab "päris" kirjanikku harrastuskirjanikust?
Vot see on hea küsimus. Samas, nagu selgub, mõningad harrastusheliloojad siiski saavad toetatud? (oma näite varal). Ja kes oskaks vastata, millisest ülikoolist väljub lõpetajana paberitega kirjanik...
Kuidas seda nüüd populaarselt seletadagi? Sõltub toetuse andja määratlusest, võib lugeda "päris" kirjanikuks keskharidusega X-i ja harrastajaks kõrgharidusega Y-i. Tavaliselt võetakse aluseks Kirjanike Liidu liikmestaatus, kuid ajaloost on teada ka rahva poolt tunnustatud mitteliikmeid.
Üldiselt kõlab küll kaunis naiivsena seesugune küsimus: Miks mind pole märgatud ja lava peale torgatud? Äkki siis on ikka midagi veel vajaka, kui ei tee vahet amatöör- ja profispordil? Kas saab mõnes koolis profisuusatajaks või -tennisistiks õppida?
Males on küll koolid, aga nn järgumaletajaks saamiseks on vaja mingeid punkte, mida antakse rahvusvahelise ühenduse poolt, kui liikmemaks sellele on tasutud. Eesti maletajad olid vahepeal peaaegu et mittemaletajad, kuna kohalikul üksusel jäid tarvilikud rahasüstid tegemata.
Inimene, kellel on suur soov saada priimabaleriiniks, ooperisolistiks või kelleks iganes, võiks pisut uurida, mida selleks peale simmanitantsu või lorilaulu oskuse veel tarvis on. Hea koht alustamiseks on vastav kogukond: võta mõnel teada-tuntud kirjanikul nööbist kinni ja uuri otseallikast, kui muidu ei oska. Mõni neist ikka välja lobiseb, kuidas tema oma kraadi kätte sai.
Vot see on hea küsimus. Samas, nagu selgub, mõningad harrastusheliloojad siiski saavad toetatud? (oma näite varal).
ReplyDeleteJa kes oskaks vastata, millisest ülikoolist väljub lõpetajana paberitega kirjanik...
Kuidas seda nüüd populaarselt seletadagi? Sõltub toetuse andja määratlusest, võib lugeda "päris" kirjanikuks keskharidusega X-i ja harrastajaks kõrgharidusega Y-i. Tavaliselt võetakse aluseks Kirjanike Liidu liikmestaatus, kuid ajaloost on teada ka rahva poolt tunnustatud mitteliikmeid.
ReplyDeleteÜldiselt kõlab küll kaunis naiivsena seesugune küsimus: Miks mind pole märgatud ja lava peale torgatud? Äkki siis on ikka midagi veel vajaka, kui ei tee vahet amatöör- ja profispordil? Kas saab mõnes koolis profisuusatajaks või -tennisistiks õppida?
Males on küll koolid, aga nn järgumaletajaks saamiseks on vaja mingeid punkte, mida antakse rahvusvahelise ühenduse poolt, kui liikmemaks sellele on tasutud. Eesti maletajad olid vahepeal peaaegu et mittemaletajad, kuna kohalikul üksusel jäid tarvilikud rahasüstid tegemata.
Inimene, kellel on suur soov saada priimabaleriiniks, ooperisolistiks või kelleks iganes, võiks pisut uurida, mida selleks peale simmanitantsu või lorilaulu oskuse veel tarvis on. Hea koht alustamiseks on vastav kogukond: võta mõnel teada-tuntud kirjanikul nööbist kinni ja uuri otseallikast, kui muidu ei oska. Mõni neist ikka välja lobiseb, kuidas tema oma kraadi kätte sai.